VÄITE KONTROLL · LEETRID
Kas leetrid olid kunagi kerge lastehaigus? Ei olnud.
Enne vaktsiini haigestus leetritesse peaaegu iga laps. Suremine muutus harvemaks tänu toidule, antibiootikumidele ja haiglaravile — aga haigestumine ei vähenenud üldse. See langes alles vaktsiiniga. Viirus ise on jäänud samaks: üks serotüüp, mille vastu 60 aastat tagasi tehtud vaktsiin endiselt kaitseb.
Tavaline ei tähenda ohutut.
Levinud väide käib nii: leetrid olid kunagi tavaline lastehaigus, mille kõik läbi põdesid ja mis andis eluaegse immuunsuse; kui neid nüüd kujutatakse surmavana, siis järelikult on midagi muudetud. Esimene pool on pooleldi tõsi ja järeldus on vale. Läbi põdesid tõesti peaaegu kõik — USA-s 95% lastest 15. eluaastaks. [21] Just seepärast oli ka tüsistusi palju: ainuüksi USA-s umbes 48 000 haiglaravi ja ligi 1000 entsefaliidijuhtu igal aastal. [19]
Kaks arvu, mida pidevalt segi aetakse. Suremus juhu kohta langes päriselt juba enne vaktsiini. Haigestumus ei langenud. Inglismaal ja Walesis oli kõigi aegade kõrgeim leetriaasta 1961 — 763 531 teatatud juhtu — ja see tuli siis, kui surmade arv oli juba kaheksa korda väiksem kui 1940. aastatel. [18] Juhtude arv kukkus alles vaktsiini järel. Vt graafikut.
See leht vaatab leetreid. Vaktsiinide ja autismi kohta on eraldi leht, kõrvaltoimete teadete kohta VAERS-i leht.
Mis leetrite ajal ja järel tegelikult juhtub.
Leetrid ei ole lihtsalt lööve ja palavik. Viirus nakatab immuunsüsteemi rakke ja hingamisteede epiteeli ning enamik kahjust tuleb sellest, mis pärast järgneb. Need arvud pärinevad kõrge sissetulekuga riikide ametlikest juhenditest, kus toit ja arstiabi on head. [17] [1]
Rasedus.
Rasedal kulgevad leetrid raskemalt ja ohustavad rasedust. Los Angelese puhangus vajas 58 rasedast haigest 60% haiglaravi, 26%-l tekkis kopsupõletik ja kaks surid. Pooled rasedused lõppesid 14 päeva jooksul lööbe algusest. Namiibia andmetel oli nurisünnituse risk ligi kuus korda suurem. Kaasasündinud väärarendeid leetrid ei põhjusta. [16]
Immuunpuudulikkusega inimesed.
Neil võib lööve üldse puududa, aga haigus on raske: vähihaigetel on suremus olnud umbes 70%, HIV-nakkusega patsientidel umbes 40%. [10] Neid ei saa elusvaktsiiniga kaitsta — nende kaitse on see, et ümbritsevad on vaktsineeritud.
Haigus, mis kustutab varem õpitu.
Kõige vähem usutav leetrite tüsistus on ühtlasi kõige paremini mõõdetud: leetrid kahjustavad immuunsust teiste haiguste vastu. Põhjus on viiruse sisenemisviisis. Leetriviirus kasutab retseptorit SLAM ehk CD150, mida kannavad just mälulümfotsüüdid — need rakud, kuhu on talletatud kõik varem põetud haigused ja saadud vaktsiinid. [48] [46] [47]
Mõõdeti enne ja pärast samadel lastel.
Hollandi 2013. aasta puhangus võeti 77 vaktsineerimata lapselt veri enne leetreid ja umbes kaks kuud pärast. Meetod mõõdab korraga antikehi tuhandete haigustekitajate vastu. Kogu immunoglobuliinide hulk ei muutunud — kadus just mitmekesisus, see, mille vastu antikehad olid. [39]
B-rakud taastuvad ebaküpsetena.
Teine töörühm järjestas samade laste B-rakuretseptoreid. Pärast leetreid oli naiivsete B-rakkude kooslus puudulikult taastunud ja varasem mälu asendunud. [40]
Seda on näha ka arstivisiitides.
Briti perearstiandmetes oli 2228 leetrihaigel lapsel teiste nakkuste diagnoose rohkem kui 19 930 kontrollil: esimesel kuul 43% rohkem, aasta jooksul 22% rohkem. Haiglaravi oli tõusnud ainult esimesel kuul. [43] Iisraeli andmetes oli kahe aasta jooksul mis tahes nakkusdiagnoosi šanss 1,83 korda suurem. [44] Berliini puhangu järel kasutati kontrollrühmana ka teiste nakkushaigustega lapsi ja leetrilastel oli korduvaid nakkusi ikkagi rohkem. [45]
Ja seda on näha vanas suremusstatistikas.
Rahvastikumudelites selgitas leetrite hulk teiste nakkushaiguste suremust mitme aasta viitega: Inglismaa ja Wales 28,3 kuud, USA 30,9 kuud. [41]
Me ei kirjuta siia ühte kindlat arvu, sest teadlased ise ei ole ühel meelel.
- Mina 2015 mudel andis 2–3 aastat. [41]
- Sellele avaldati vastuväide, et viide võib tulla leetrite enda kaheaastasest epideemiatsüklist; autorid vaidlesid vastu ja vaidlus jäi lahtiseks. [51] [52]
- Sama uurimisrühm kontrollis hüpoteesi Brasiilia andmetel ja leidis küll tugeva seose, aga mitte tõendit mõjust üle ühe aasta. [42]
- Briti perearstiandmetes püsis kergete nakkuste tõus kuni viis aastat. [43]
Vaieldav on kestus ja suurus rahvastikus, mitte see, kas nähtus on olemas. Vaieldakse ka selle üle, kui suure osa leetrivaktsiini kasust lastesuremusele seletab just immuunamneesia ärahoidmine. [53] [54] Kõik selle vaidluse osapooled soovitavad vaktsineerida.
Tüsistus, mis tuleb aastaid hiljem.
Alaäge skleroseeriv panentsefaliit on leetrite kõige halastamatum tagajärg. Viirus jääb osal inimestel ajju püsima, muutub seal aastate jooksul ja hakkab lõpuks aju hävitama. Haigus algab tavaliselt 7–11 aastat pärast leetrite põdemist. [60]
Kuidas see algab.
Esimeses staadiumis muutuvad isiksus ja õppimine — seda peetakse sageli psühhiaatriliseks häireks või epilepsiaks. Siis lisanduvad müokloonilised tõmblused, krambid, nägemise kaotus ja dementsus. Lõpuks jääb patsient koomasse. Umbes kahel kolmandikul tekivad psühhiaatrilised avaldused ja 10–50%-l nägemishäired. [60] [59]
Ravi ei ole.
Haigust peetakse praktiliselt alati surmaga lõppevaks. 118 patsiendi jälgimises suri umbes 40% esimese aasta jooksul ja umbes viiendik elas üle nelja aasta. Osal tekib ajutine stabiliseerumine, mis ei ole paranemine. Isoprinosiin ja interferoon annavad osalise tulemuse, kuid ei ravi. [59]
Naaberriigi juhtum.
2024. aastal avaldati Riia Lastehaigla patsiendi juhtum: 5-aastane laps, kellele anti korduvalt remdesiviiri. Kaks esimest kuuri andsid mööduva paranemise, kolmas ei mõjunud ja laps suri. Lahangul leiti ajust neuronite kadu, demüelinisatsioon ja rohkesti viiruse RNA-d. [62]
Risk sõltub sellest, kui vara laps nakatub
Kelle risk see päriselt on. Suurim risk on imikul — ja just imikut ei saa vaktsiiniga kaitsta, sest esimene MMR-doos antakse ligikaudu aastaselt. Alla selle vanuse lapse ainus kaitse on see, et viirus tema ümber ei ringle. See on karjaimmuunsuse kogu mõte: vaktsineeritud laste hulk kaitseb neid, keda vaktsineerida ei saa.
Graafik, millel kogu vaidlus püsib.
Vaktsiinivastastes postitustes näidatakse peaaegu alati ühte kõverat: leetritesse suremist, mis langeb järsult juba enne vaktsiini. See kõver on õige. Vale on see, et näidatakse ainult üht kõverat. Allpool on mõlemad, Ühendkuningriigi terviseameti ametlikust tabelist, mis algab 1940. aastast. [18]
- Teatatud juhud enne vaktsiini
- Teatatud juhud pärast vaktsiini
- Surmad aastas
- Vaktsiini kasutuselevõtt
Inglismaa ja Wales, 1940–2026. Teatatud juhud on kliinilised diagnoosid; alates 1990. aastatest ei ole enamik neist laboris kinnitatud leetrid, nii et graafiku parem serv pigem ülehindab juhtude arvu. [18]
MIS LANGES ENNE VAKTSIINI
569 → 86Surmad aastas, 1940. aastate keskmiselt 1958.–1967. aasta keskmiseni. Surmad teatatud juhu kohta langesid 1,66-lt 0,21-le tuhande kohta. Põhjused: parem toitumus, väiksemad pered, haiglaravi ja antibiootikumid lisandunud bakteriaalse kopsupõletiku vastu. [18] [7]
MIS EI LANGENUD
343 000 → 412 000Teatatud juhud aastas samal ajal. Kõigi aegade tipp oli 1961. aastal: 763 531. Haigestumine püsis kuni vaktsiinini, siis langes 1968. aastal umbes 124 000-le ja pärast MMR-i 1988 umbes 10 000-le aastas. [18]
Sama muster teistes riikides. USA-s oli enne vaktsiini keskmiselt 503 282 teatatud juhtu ja 432 surma aastas. [20] Pärast vaktsiini langes juhtude arv 530 217-lt 55-le, see on 99,9%. [26] Esimese 20 aastaga hoiti USA-s hinnanguliselt ära 52 miljonit haigestumist ja 17 400 püsiva ajukahjustuse juhtu. [22] Elatustase ei parane ühel aastal järsku — vaktsiiniprogramm algab küll.
Meil ei õnnestunud leida pikki aegridu haiglaravi ja entsefaliidi kohta vaktsiinieelsest ajast. Seega ei saa me väita, et tüsistused oleksid jäänud samaks ajal, mil surmad langesid — seda ei ole mõõdetud. Mõõdetud on see, et haigestumine ei langenud, ja juba see teeb järelduse „leetrid kadusid elatustaseme tõusuga“ võimatuks.
Teine aus koht: vanu ja uusi suremusmäärasid ei tohi kõrvuti panna. Vanad arvud on surmad teatatud juhtude kohta ja teatamise täielikkuse hinnangud ulatuvad 3%-st 58%-ni. [23] Tänapäeval kinnitatakse iga juht laboris. Võrrelda tuleb sama ajastu sees.
Muteerub küll. Muutuda ei saa.
Väide „kui leetrid on nüüd rasked, on viirus modifitseeritud“ eeldab, et viirus suudab oluliselt muutuda. Leetriviiruse puhul on see erakordselt hästi uuritud — ja vastus on eitav.
Miks pinnavalgud ei muutu.
Viirus teeb paljunedes vigu nagu iga RNA-viirus. Vahe on selles, mida ta talub. Kui kogu genoomi sisestati juhuslikke lisandeid, olid elujõulised peaaegu ainult need, mis pinnavalke ei puutunud. [28] Põhjus on mehaaniline: koht, millega viirus rakku kinnitub, on ühtlasi peamine koht, mille vastu antikehad tekivad. [29] [27]
- Ei väida, et leetriviirus ei muteeru. Muteerub. Lihtsalt muutused pinnavalkudes ei jää ellu. [27]
- Ei väida, et erinevusi ei ole mõõdetud. Laboris on leitud üksikuid monoklonaalseid antikehi, mis mõnda tüve ei tunne. [34] Vaktsineeritute seerumid teevad seda tööd siiski kõigi ringlevate tüvede vastu. [35] [34]
- Ei väida, et vaktsiin ei ole kunagi kedagi kahjustanud. Kirjeldatud on juhtum, kus vaktsiinitüvi põhjustas MIBE lapsel, kellel oli diagnoosimata raske immuunpuudulikkus. [38] Seepärast ongi elusvaktsiin raske immuunpuudulikkuse korral vastunäidustatud.
- Ei väida, et ohtlikumaid variante ei ole laboris tehtud. On: teadlased on sõelunud sadu tuhandeid fusioonivalgu mutante. [36] Need on SSPE-tüüpi — nad ei pungu rakust välja ega kandu edasi. Vähiravis kasutatav onkolüütiline leetriviirus on nõrgestatud vaktsiinitüvi. [37] Seires leitakse ringlevatest juhtudest metsiktüüpi B3 ja D8. [30]
Immuunsus, millel on hinnasilt.
Tugevaim vaktsiinivastane argument leetrite kohta on ka kõige ausam: loomulik nakkus annab püsivama immuunsuse kui vaktsiin. WHO ütleb seda ise — vaktsiinijärgse kaitse kestus on „muutlikum kui metsiktüüpi viiruse nakkuse järel“. [17] Vastus ei ole seda eitada, vaid küsida, mis see maksab.
MIDA LÄBIPÕDEMINE ANNAB JA MAKSAB
MIDA KAKS DOOSI ANNAB JA MAKSAB
- 20 aastat hiljem seropositiivsed 95% [63]
- 12 aastat hiljem 96%; kümne aasta pärast ei ühtki seronegatiivset [65] [66]
- Antikehad kahanevad ~0,9% aastas; booster-doosi ei soovitata [64] [17]
- Läbimurdejuht on harv, kergem ja vähem nakkav [67] [68]
- Immuunamneesiat ei teki [39]
- Süstekoha valu, palavik, harva lööve
Jälgimisuuringus, kus vaktsineeritud ja vaktsineerimata lapsi jälgiti 12–13 aastat, haigestus kontrollrühmast leetritesse 97,5%, vaktsineeritutest ei haigestunud kliiniliselt ükski. [72] Vaktsineerimata leibkonnas haigestub lähikontaktidest 91%. [71]
Nii sõnastas selle uuring ise. California SSPE-juhtumite analüüsi järeldus lõpeb lausega, et SSPE näitab „loomuliku“ leetriimmuunsuse kõrget inimhinda. [55] Valik ei ole püsivama ja nõrgema immuunsuse vahel. Valik on peaaegu sama püsiva immuunsuse vahel kas koos selle hinnaga või ilma.
Kus Eesti praegu on.
Eestis algas leetrite vastu immuniseerimine 1967. aastal ja MMR-liitvaktsiin võeti kasutusele 1994. [73] Enne vaktsiini oli leetreid palju: kõige rohkem 1965. aastal, 22 850 registreeritud haigusjuhtu, ja epideemialaine tuli iga kahe aasta tagant. [24] Praegu on Eesti leetrivaba riik selles mõttes, et püsivat kohalikku ringlust ei ole — WHO regionaalne kontrollkomisjon on seda korduvalt kinnitanud. [80]
Mida teha, kui kokkupuude on juhtunud.
Lähikontaktne, kes ei ole põdenud ega täielikult vaktsineeritud, tuleb vaktsineerida 72 tunni jooksul ja talle on MMR tasuta. Lähikontaktiks loetakse ka seda, kui viibisid samas ruumis kuni kaks tundi pärast haige lahkumist. Kui 72 tundi on möödas, saab vaktsineerida edasi, aga oma kulul. Neile, keda vaktsineerida ei saa — alla 6 kuu vanused imikud, rasedad, immuunpuudulikkusega inimesed — on olemas immunoglobuliin. [74]
Täiskasvanu: üks sünniaasta, mitte kolm.
Terviseameti reegel on lihtne. Enne 1993 sündinu, keda vaktsineeriti ühe või kahe leetrivaktsiini doosiga, loetakse mittetäielikult vaktsineerituks ja talle soovitatakse üks MMR-doos. Pärast 1993 sündinu, kes on saanud kaks MMR-doosi, ei vaja midagi. Kes ei ole põdenud ega vaktsineeritud, saab kaks doosi vähemalt neljanädalase vahega. [74] Antikehade testimist Terviseamet ei eelista — madal antikehade tase ei välista kaitset, sest rakuline immuunsus ei ole testiga nähtav. [74]
Laste vaktsineerimine käib kava järgi ühe aasta ja 13 aasta vanuselt. [75] Munaallergia ei ole MMR-i vastunäidustuseks; vastunäidustused on rasedus, raske immuunpuudulikkus ja ülitundlikkus koostisosade suhtes. [74]
Kontekst: mis mujal toimub
Maailm.
2024. aastal suri leetritesse hinnanguliselt 95 000 inimest. Samal ajal on vaktsineerimine hoidnud aastatel 2000–2024 ära hinnanguliselt 58,7 miljonit surma. Esimese doosi hõlmatus maailmas on 84%, teise doosi 76%. [83]
Miks 95%, mitte 80%.
Terviseamet: üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste seas nakatada kuni 18 inimest. [74] Ausalt: see arv ei ole viiruse püsiv omadus, vaid sõltub rahvastiku tihedusest ja kontaktidest — süstemaatiline ülevaade leidis, et avaldatud väärtused varieeruvad palju. [88] [87] Just seepärast on vaja kõrget hõlmatust: mida nakkavam haigus, seda suurem peab olema kaitstute osakaal, et ahel katkeks.
Levinud väited ja mida allikad ütlevad.
Kus väites on tõetera, ütleme selle välja. Mitu neist väidetest on osaliselt õiged — ja just see teebki neist veenvad.
„Leetrid olid kunagi tavaline kerge lastehaigus, mille kõik lapsed läbi põdesid.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADLäbi põdesid tõesti peaaegu kõik: USA-s nakatus 95% lastest 15. eluaastaks. [21] See ei tee haigust kergeks, vaid tähendab, et kõik tüsistused jagunesid terve põlvkonna peale. USA-s tähendas see vaktsiinieelsel kümnendil umbes 48 000 haiglaravi, umbes 1000 entsefaliidijuhtu ja 400–500 surma igal aastal. [19] Veel 1990. aastal vajas USA puhangus haiglaravi 21% haigetest. [5] Haigus oli nii tavaline, et teda peeti paratamatuks — aga „paratamatu“ ei ole sama mis „kerge“.
„Leetritesse suremine langes 98% juba enne vaktsiini. Vaktsiin ei muutnud midagi.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADEsimene pool on tõsi ja me näitame seda graafikul ise. Inglismaal ja Walesis langes surmade arv 1940. aastate 569-lt umbes 86-le aastas juba enne 1968. aasta vaktsiini. [18] Põhjused on teada: parem toitumus, väiksemad pered, haiglaravi ja antibiootikumid lisandunud bakteriaalse kopsupõletiku vastu. [7] Aga haigestumine ei langenud üldse. Samal ajal oli teatatud juhte 343 000 – 435 000 aastas ja kõigi aegade tipp tuli 1961. aastal: 763 531 juhtu, siis kui suremus juhu kohta oli juba kaheksa korda madalam. [18] Juhtude arv kukkus alles vaktsiiniga: USA-s 530 217-lt 55-le. [26]
„Kui leetrid olid enne leebed ja on nüüd rasked, siis on viirust muudetud.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADJäreldus ei pea paika juba eelduse poolest: leetrid ei olnud enne leebemad, vaid neisse suremine sõltus toitumusest ja arstiabist. Sama viirus tapab tänagi vaesemates riikides 2,2% haigestunutest ja pagulaslaagrites kuni 30%. [11] [12] A-vitamiini uuringus langes sama viirusega surma ja raske tüsistuse risk poole võrra ainuüksi ravist. [25] Viiruse enda kohta: leetriviirusel on üks serotüüp ja 60 aastat tagasi isoleeritud tüvedest tehtud vaktsiin kaitseb kõigi tänaste liinide vastu. [27] [32] Vt eraldi peatükki.
„Tänapäeval ringlevad uued, agressiivsemad leetrite tüved.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADMitmekesisus on hoopis kahanenud. WHO tunnistab 24 genotüüpi, neist 18 ei ringle enam üldse, ja alates 2021. aastast on maailmas ringluses ainult kaks: B3 ja D8. [30] Pärast 2012. aastat ei ole ühtki uut genotüüpi lisandunud. [31] Genotüübi ja haiguse raskuse vahel ei ole seost tuvastatud. Aus täpsustus: seda on ka raske tuvastada, sest raskust mõjutavad vanus, toitumus ja arstiabi palju rohkem. [27]
„Leetriviirus muteerub nagu gripp, seepärast vaktsiin enam ei tööta.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADLeetriviirus muteerub nagu iga RNA-viirus — tema polümeraas eksib samamoodi. Vahe on selles, mida viirus talub: pinnavalkudes F ja H ei jää muutused ellu. [27] Kui teadlased sisestasid kogu genoomi juhuslikke lisandeid, olid elujõulised peaaegu ainult need, mis ei puutunud pinnavalke. [28] Põhjus on mehaaniline: koht, millega viirus rakku kinnitub, on ühtlasi peamine koht, mille vastu antikehad tekivad — seda muuta tähendaks kaotada võime rakku siseneda. [29] Asenduskiirus on 3,4–9 × 10⁻⁴ aluse kohta aastas, gripp A-l kuni 131 × 10⁻⁴. [27] [33]
„Immuunamneesia on vaktsiinilobi väljamõeldis. Leetrid ei saa kustutada immuunsust teiste haiguste vastu.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADSeda on otse mõõdetud. 77 vaktsineerimata Hollandi lapsel võeti veri enne ja pärast leetreid ning mõõdeti korraga antikehi tuhandete haigustekitajate vastu. Raske kuluga lastel kadus mediaanis 40% varem omandatud antikeharepertuaarist, kerge kuluga lastel 33%; üksikutel kuni 73%. Kontrollrühmades säilis umbes 90%. [39] Teine töörühm leidis, et leetrid lähtestavad B-rakupoolid ebaküpsesse seisu. [40] Mehhanism on teada: viirus siseneb rakku SLAM-retseptori kaudu, mida kannavad just mälulümfotsüüdid. [48] [46] [47] Seda nähakse ka päris haigestumises: Berliini puhangu järel oli lastel rohkem nakkusi kui teiste nakkushaigustega kontrollrühmal. [45]
„Kui leetrid kustutavad immuunmälu, teeb vaktsiin sedasama.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADSamas uuringus mõõdeti ka 33 last enne ja pärast MMR-i. Antikeharepertuaar ei kahanenud, vaid kasvas. [39] Põhjus ei ole see, et vaktsiinitüvi lümfotsüüte ei puutuks — katsed makaakidel näitavad, et ka vaktsiinitüve pinnavalguga viirus eelistab SLAM-positiivseid rakke. [50] Põhjus on nõrgestatus: vaktsiiniviirus paljuneb kohapeal ja süsteemne vireemia praktiliselt puudub, seega massilist mälurakkude hävimist ei teki. [49] Ausalt: autorid ise ütlevad, et päris väikseid muutusi ei saa välistada. „Ei saa välistada väikseid muutusi“ ei ole sama mis 40% repertuaari kadu.
„Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Vaktsiini kaitse kaob ja vajab kordamist.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADEsimene pool on tõsi ja WHO ütleb selle ise välja: loomuliku nakkuse järel on kaitse püsivam kui vaktsiini järel. [17] Teine pool ei pea paika. Soomes olid 20 aastat pärast MMR-i leetrite suhtes seropositiivsed 95% kaks korda vaktsineeritutest. [63] Ameerika Ühendriikides ei olnud kümne aasta pärast leetrivabas keskkonnas ükski laps seronegatiivne. [66] 62 uuringu koondanalüüsis kahanevad antikehad umbes 0,9% aastas. [64] Kolmandat doosi WHO ei soovita. [17] Küsimus ei ole seega „püsiv vs mööduv“, vaid mis see püsivus maksab — vt hinnasilti.
„Vaktsiin ise võib põhjustada SSPE-d.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADKõik leetrivaktsiini tüved kuuluvad genotüüpi A. Kui SSPE-ga surnud laste ajukoest on viiruse geenid järjestatud, on sealt leitud ainult metsiktüüpi genotüüpe. Argentina uuringus leiti vaktsineeritud laste ajudest just see metsiktüvi D6, mis oli ringelnud 1998. aasta puhangus. [61] Inglismaa ja Walesi 20 aasta seires oli risk leetrite järel 4,0 juhtu 100 000 kohta, vaktsiinidoosi kohta 0,14 — ja neistki osal oli dokumenteeritud ka päris leetrite põdemine. [56] Vaktsineerimine on SSPE sageduse riikides alla surunud. [58]
„SSPE on nii haruldane, et sellega hirmutamine on manipulatsioon.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADHaruldane on see ainult seal, kus leetreid ei ole. Risk sõltub järsult vanusest: California andmetel 1 juhtum 1367 alla 5-aastasena nakatunu kohta ja 1 juhtum 609 alla aastase nakatunu kohta. [55] Inglismaal oli alla 1-aastasena nakatumine 16 korda riskantsem kui pärast 5. eluaastat. [56] Haigus algab 7–11 aastat hiljem isiksuse ja õppimise muutustega, lisanduvad tõmblused ja dementsus. Ravi ei ole: umbes 40% sureb esimese aastaga. [59] [60] 2024. aastal avaldati Riias surnud 5-aastase lapse juhtum — see ei ole kaugete maade haigus. [62]
„Leetreid ravib A-vitamiin, mitte vaktsiin.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADA-vitamiin on päriselt ravi ja WHO soovitab seda igale alla 5-aastasele leetrihaigele. [15] Cochrane’i ülevaates vähendas kaks doosi alla 2-aastaste suremust (RR 0,18); üks doos ei mõjunud. [14] Lõuna-Aafrika uuringus langes raske tüsistuse ja surma risk poole võrra. [25] Aga: see on ravi juba haigele lapsele, see mõjub eelkõige seal, kus A-vitamiini puudus on levinud, ja see ei hoia nakatumist ära. Suurtes annustes on A-vitamiin ise mürgine: Lääne-Texase 2025. aasta puhangu ajal raviti haiglas alla kümne lapse A-vitamiini mürgistuse tõttu, kelle maksanäitajad olid häiritud. [89]
Tavalised vastuväited ja lühikesed vastused.
„Eestis ei surnud leetritesse peaaegu keegi ka enne vaktsiini. Järelikult ei olnud haigus ohtlik.“
VASTUSSee on tõsi ja me ütleme selle välja: Eestis registreeriti sõjajärgsetel aastakümnetel leetrisurmi vähe, kõige rohkem 12 aastal 1949. [24] Koormus ei olnud mitte massiline suremine, vaid haigestumine: iga kahe aasta tagant 10 000 – 23 000 haiget, tipp 1965. aastal 22 850. [24] Nende seas olid kõrvapõletikud, kopsupõletikud ja haiglaravi. Sama haigus annab tänagi igas rikkas riigis umbes 1 entsefaliidi 1000 haige kohta ja iga viies vaktsineerimata haige satub haiglasse. [3] [4]
„Vanasti oli suremus 1 : 5000, praegu räägitakse 1 : 1000. Numbrid on võltsitud.“
VASTUSNeed kaks arvu on mõõdetud eri nimetajaga ja seda ei tohi tähelepanuta jätta. Vanad Briti arvud on surmad teatatud juhtude kohta, kusjuures osa haigeid ei jõudnudki arsti juurde. [18] [23] Tänapäeval kinnitatakse iga juht laboris ja iga haige tulemust jälgitakse. Lisaks on muutunud see, kes haigestub: vaktsineerimata imikud, täiskasvanud ja immuunpuudulikkusega inimesed, kellel on risk suurem. [7] [10] Seepärast tuleb võrrelda sama ajastu sees — ja seal on pilt ühene: haigestumine kukkus ainult vaktsiiniga. [26]
„Immuunamneesia kestab 2–3 aastat — see on tõestatud.“
VASTUSEi ole. Siin tuleb olla täpne, sest teadlased ise vaidlevad. Mina 2015 rahvastikumudel andis Inglismaa ja Walesi kohta 28,3 kuud, USA kohta 30,9. [41] Sellele avaldati metoodiline vastuväide, et viide võib tulla leetrite enda kaheaastasest tsüklist; autorid vaidlesid vastu. [51] [52] Sama uurimisrühm kontrollis hüpoteesi Brasiilia andmetel ja leidis küll tugeva seose, aga mitte tõendit mõjust üle ühe aasta. [42] Briti perearstiandmetes püsis kergete nakkuste tõus kuni viis aastat, raske haiguse tõus aga ainult esimesel kuul. [43] Iisraelis oli kahe aasta jooksul risk mõõdukalt tõusnud. [44] Aus kokkuvõte: nähtus on olemas, kestuse kohta ühte kindlat numbrit ei ole.
„Kui immuunamneesia on nii tähtis, miks vähendab vaktsiin laste suremust rohkem, kui leetrid üksi seletaks?“
VASTUSSee on hea küsimus ja seda küsivad teadlased ise. Benn ja Aaby väidavad, et leetrivaktsiini kasu lastesuremusele on suurem, kui ainult leetrite ärahoidmine seletaks, ja pakuvad seletuseks vaktsiini mittespetsiifilist mõju. [53] WHO tellitud ülevaade leidis vaatlusuuringutest tugeva efekti (RR 0,51), kliinilistest uuringutest aga statistiliselt ebaolulise (RR 0,74) ja pidas vaatlusuuringuid kõrge kallutatuse riskiga. [54] See vaidlus käib selle üle, miks vaktsiin elusid päästab, mitte selle üle, kas päästab. Mõlemad pooled on vaktsineerimise poolt.
„Vaktsineeritud jäävad ka haigeks. Mis kasu sellest on?“
VASTUSJäävad, aga harva ja kergemalt. USA 2001–2022 andmetes oli 4056 juhust 69% vaktsineerimata ja 12% läbimurdejuhud; raske haigus, haiglaravi ja entsefaliit muutusid doosiarvu kasvades harvemaks. [67] Läbimurdejuhtudel on viiruskoormus madalam ja haigus sageli „modifitseeritud“ ehk nõrga lööbega. [68] Jaapani lennujaama puhangus ei nakatanud ükski vaktsineeritud haige kedagi edasi. [69] Aus erand: 2014. aastal kirjeldati esimest korda nakatamist kaks korda vaktsineeritud inimeselt — neli kontakti 88-st, edasist levikut ei olnud. [70] Vaktsineerimata leibkonnas haigestub lähikontaktidest 91%. [71]
„Laboris on tehtud ohtlikumaid leetriviiruseid. Järelikult võib ringlev viirus olla laborist.“
VASTUSSelliseid katseid on tõesti tehtud ja me ei varja seda. Teadlased sõelusid üle 300 000 fusioonivalgu mutandi ja kirjeldasid vähemalt 15 „hüperfusogeenset“ varianti. [36] Need on just need muutused, mis tekivad SSPE korral ühe inimese ajus: viirus kaotab võime uusi viirusosakesi välja saata ja seetõttu ei kandu ta enam edasi. Vähiravis kasutatav onkolüütiline leetriviirus on nõrgestatud vaktsiinitüvi. [37] Ringlevad viirused on seiresüsteemis genotüpiseeritud ja nad on metsiktüüpi B3 ja D8. [30] Vaktsiinitüve (genotüüp A) ringlust ei ole kunagi tuvastatud.
Mida allikad näitavad.
Leetrid ei olnud kunagi leebe haigus. Nad olid tavalised — haigestus peaaegu iga laps, ja just seepärast jagunesid tüsistused terve põlvkonna peale. Suremine muutus harvemaks tänu toidule ja arstiabile, aga haigestumine langes alles vaktsiiniga. Viirus ise ei ole muutunud: üks serotüüp, kahanev genotüüpide valik ja sama vaktsiin kuus aastakümmet. Läbipõdemine annab tõesti püsiva immuunsuse — koos entsefaliidi, immuunamneesia ja SSPE riskiga, mis on kõige suurem just imikul, keda vaktsiin veel kaitsta ei saa. [18] [27] [39] [55]
ALGALLIKAD / 89
Kontrolli ise edasi.
Tüsistused ja haiguse kulg
- Ühendkuningriigi terviseamet UKHSA: „Green Book“, 21. peatükk „Measles“ (uuendatud 2.04.2026) · PDF; kõrvapõletik 7–9%, kopsupõletik 1–6%, kõhulahtisus 8%, krambid 0,5%
- Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus ECDC: leetrite teabeleht · entsefaliit 1 juhul 1000–2000 kohta; „kuus kümnest leetrisurmast“ on kopsupõletik
- USA haiguste kontrolli keskus CDC: „Clinical Overview of Measles“ · entsefaliit ~1/1000, surm 1–3/1000
- CDC: leetrite sümptomid ja tüsistused · „about 1 in 5 unvaccinated people … is hospitalized“
- CDC: „Pink Book“, 13. peatükk „Measles“ · umbes 30% juhtudest mõni tüsistus; USA 1987–2000
- CDC: leetrite andmed ja seire (vaadatud 5.11.2026) · 2024: 40% haiglaravil; alla 5-aastastest 52%
- Perry, Halsey, Journal of Infectious Diseases (2004): „The clinical significance of measles: a review“ · tüsistused sagedamini alla 5- ja üle 20-aastastel
- Ferren, Horvat, Mathieu, Viruses (2019): „Measles Encephalitis: Towards New Therapeutics“ · täistekst; äge nakkusjärgne entsefaliit 0,1% juhtudest, suremus 20%
- Garg jt, Neurological Sciences (2024): leetrite inklusioonkehade entsefaliit (MIBE), süstemaatiline ülevaade · 49 patsienti 39 uuringust
- Kaplan jt, JAMA (1992): leetrid immuunpuudulikkusega patsientidel · suremus ~70% vähihaigetel, ~40% HIV-nakkusega patsientidel
- Portnoy jt, Lancet Global Health (2019): leetrite suremus madala ja keskmise sissetulekuga riikides · 124 uuringut; keskmine suremus 2,2% aastatel 1990–2015
- Donadel jt, BMC Infectious Diseases (2021): Rumeenia 2016–2018 leetriepideemia surmajuhtumid · täistekst; 14 825 juhtu, 59 surma; pagulaslaagrites suremus kuni 20–30%
- Semba, Bloem, Survey of Ophthalmology (2004): „Measles blindness“ · hinnanguliselt 15 000–60 000 pimedaks jäämist aastas
- Huiming, Chaomin, Meng, Cochrane Database of Systematic Reviews (2005): A-vitamiin leetrite ravis · kaks doosi vähendasid alla 2-aastaste suremust (RR 0,18); üks doos ei mõjunud
- Maailma Terviseorganisatsioon WHO: leetrite teabeleht (15.07.2026) · 2024: hinnanguliselt 95 000 surma; enne vaktsiini 2,6 miljonit surma aastas
- Rasmussen, Jamieson, Obstetrics & Gynecology (2015): leetrid ja rasedus · täistekst; Los Angeles 1988–1991: 58 rasedast 60% haiglaravil, 26% kopsupõletik
- WHO: leetrivaktsiinide seisukohadokument, Weekly Epidemiological Record 92(17), 28.04.2017 · tüsistuste sagedused ja suremus rikastes ning vaestes riikides
Ajalugu: mis langes enne vaktsiini ja mis mitte
- UKHSA: „Measles: historic confirmed cases, notifications and deaths“ (uuendatud 6.10.2026) · tabel „Measles notifications and deaths in England and Wales: 1940 to 2026“
- CDC: leetrite ajalugu USA-s · 3–4 miljonit nakatunut aastas; 48 000 haiglaravi, ~1000 entsefaliiti, 400–500 surma
- CDC, MMWR (1999): „Achievements in Public Health: Impact of Vaccines“ · 1958–1962 keskmiselt 503 282 juhtu ja 432 surma aastas
- Hinman jt, Pediatrics (1983): leetrite tõrje USA-s · 1950. aastatel üle 500 000 teatatud juhu ja ~500 surma aastas; 95% nakatus 15. eluaastaks
- Bloch jt, Pediatrics (1985): leetrivaktsiini mõju USA-s 1963–1983 · ärahoitud hinnanguliselt 52 miljonit juhtu ja 17 400 püsiva ajukahjustuse juhtu
- Harpaz, Journal of Infectious Diseases (2004): leetrijuhtude teatamise täielikkus · hinnangud ulatuvad 3%-st 58%-ni — seepärast ei saa vanu ja uusi suremusmäärasid kõrvuti panna
- Tervisekaitseinspektsioon: „Nakkus- ja parasiithaigused Eestis, 5. osa“ (1999) · PDF; leetrite haigestumus, vanus, surmajuhud ja vaktsineeritute arv 1945–1998
- Hussey, Klein, New England Journal of Medicine (1990): A-vitamiin raskete leetrite ravis · sama viirus, pool väiksem surma ja raske tüsistuse risk (RR 0,51)
- Roush, Murphy jt, JAMA (2007): vaktsiinvälditavate haiguste esinemine USA-s enne ja pärast vaktsiini · leetrid: 530 217 juhtu aastas enne vaktsiini, 55 juhtu 2006. aastal
Kas viirus on muutunud
- Beaty, Lee, Viruses (2016): „Constraints on the Genetic and Antigenic Variability of Measles Virus“ · üks serotüüp 24 genotüübi kiuste; mutatsioonikiiruste tabel
- Fulton jt, Cell Reports (2015): leetriviiruse mutatsioonianalüüs · insertsioonid pinnavalkudes olid „severely under-represented“
- Tahara, Takeda, Uirusu (2017): leetriviiruse ülevaade · retseptori sidumiskoht on ühtlasi peamine neutraliseeriv epitoop
- WHO, Weekly Epidemiological Record 97(39), 30.09.2022: ringlevate genotüüpide uuendus · 24 genotüüpi, neist 18 ei ringle enam; alates 2021. aastast ainult B3 ja D8
- WHO, Weekly Epidemiological Record 90(30), 24.07.2015: metsiktüüpi leetriviiruste geneetiline mitmekesisus · pärast 2012. aastat ei ole ühtki uut genotüüpi lisandunud
- Bankamp jt, Vaccines (2024): „Global Update on Measles Molecular Epidemiology“ · aastakümnete tagused vaktsiinitüved kaitsevad tänaste liinide vastu
- Duchene jt, Virus Evolution (2020): SARS-CoV-2 evolutsioonikiirus · võrdluseks ~11 × 10⁻⁴ asendust aluse kohta aastas
- Finsterbusch jt, Journal of General Virology (2009): genotüübi H1 tüved ja monoklonaalsed antikehad · vaktsineeritute seerumid ei teinud variantidel vahet
- Tamin jt, Journal of Infectious Diseases (1994): vaktsiini- ja metsiktüüpi viiruse neutraliseerimine
- Ikegame jt, PNAS (2021): hüperfusogeensete F-valgu mutantide sõelumine · laboris tehtud SSPE-tüüpi mutandid ei ole ülekantavad
- Peng jt, Blood (2005): onkolüütiline leetriviirus vähiravis · kasutatakse atenueeritud vaktsiinitüve (genotüüp A)
- Bitnun jt, Clinical Infectious Diseases (1999): vaktsiinitüvest MIBE immuunpuudulikul lapsel · autopsial selgus diagnoosimata raske immuunpuudulikkus
Immuunamneesia
- Mina jt, Science (2019): leetrid hävitavad varem omandatud antikehi · 77 vaktsineerimata Hollandi last; raskel kulul kadus mediaanis 40% antikeharepertuaarist
- Petrova jt, Science Immunology (2019): B-rakupoolide puudulik taastumine pärast leetreid
- Mina jt, Science (2015): leetrite pikaajaline immuunmodulatsioon ja laste nakkushaiguste suremus · Inglismaa ja Wales 28,3 kuud; USA 30,9 kuud; Taani 26,4–30 kuud
- Xia, Gullickson, Metcalf, Grenfell, Mina, Journal of Infectious Diseases (2022): Brasiilia 1980–1995 · sama uurimisrühm: „no evidence of long-term measles immunomodulation beyond 1 year“
- Gadroen jt, BMJ Open (2018): leetrijärgse immuunsupressiooni kestus Briti perearstiandmetes · täistekst; 2228 last vs 19 930 kontrolli; haiglaravi tõusnud ainult esimesel kuul
- Dor jt, Clinical Microbiology and Infection (2024): leetrite pikaajalised mõjud Iisraelis · 532 patsienti vs 2128 kontrolli; mis tahes nakkusdiagnoos OR 1,83
- Bühl jt, Frontiers in Pediatrics (2022): nakkuste sagedus pärast leetreid Berliinis · täistekst; kontrollrühmaks ka teiste nakkushaigustega lapsed
- de Vries jt, PLoS Pathogens (2012): leetriviirus nakatab mälulümfotsüüte makaagimudelis · täistekst; viirus eelistab CD45RA-negatiivseid mälurakke
- Laksono jt, Nature Communications (2018): leetrijärgne immuunsupressioon inimesel · täistekst; sama Hollandi puhang
- Tatsuo jt, Nature (2000): SLAM (CD150) on leetriviiruse retseptor
- de Swart jt, npj Vaccines (2017): vaktsiiniviiruse levik makaakidel · „Systemic vaccine virus replication and viremia were virtually absent“
- Takeuchi jt, Journal of Virology (2012): vaktsiinitüve H-valguga metsikviirus makaakidel · ka vaktsiinitüve H-valguga viirus eelistab in vivo SLAM-positiivseid rakke
- Thakkar, McCarthy, Science (2019): kommentaar Mina 2015 metoodikale · väidab, et 2–3-aastane viide võib tulla leetrite enda 2-aastasest tsüklist
- Mina, Grenfell, Metcalf, Science (2019): autorite vastus kommentaarile
- Benn, Aaby, Journal of Infection (2023): kas vaktsiini kasu seletab immuunamneesia ärahoidmine? · „The MIA hypothesis alone cannot explain the strongly beneficial effects“
- Higgins jt, BMJ (2016): BCG, DTP ja leetrivaktsiin ning laste üldsuremus, WHO tellitud süstemaatiline ülevaade · täistekst; kliinilistest uuringutest RR 0,74 (0,51–1,07), vaatlusuuringutest 0,51 kõrge kallutatuse riskiga
SSPE ja „eluaegne immuunsus“
- Wendorf jt, Clinical Infectious Diseases (2017): „SSPE: the devastating measles complication that might be more common than previously estimated“ · California; risk 1 : 1367 alla 5-aastasena ja 1 : 609 alla 12 kuu vanusena nakatunutel
- Miller, Farrington, Harbert, International Journal of Epidemiology (1992): SSPE epidemioloogia Inglismaal ja Walesis 1970–1989 · 290 juhtu; risk 4,0 / 100 000 leetrijuhu kohta; alla 1-aastasena nakatumine 16 korda riskantsem
- Papetti jt, Viruses (2022): SSPE ülevaade · alla 1-aastasena nakatunutel ~18 / 100 000 (viitab Campbelli 2007. aasta ülevaatele)
- Campbell jt, International Journal of Epidemiology (2007): „Review of the effect of measles vaccination on the epidemiology of SSPE“ · riikide võrdlus enne ja pärast vaktsineerimisprogramme
- Garg, Malhotra, Annals of Indian Academy of Neurology (2025): SSPE kaasaegne ülevaade, 118 patsienti · täistekst; ~40% sureb esimese aastaga, 20% elab üle nelja aasta; ravi ei ole
- Mubbashir jt, Brain and Behavior (2025): SSPE patogenees, diagnoos ja ravi · täistekst; staadiumid, psühhiaatrilised avaldused 63%-l, nägemishäired 10–50%-l
- Barrero jt, Emerging Infectious Diseases (2011): metsiktüüpi leetriviirus SSPE-ga laste ajukoes, Argentina · täistekst; ajudest leiti puhanguaegne metsiktüüp D6, mitte vaktsiinitüvi
- Schmitz jt, Journal of Virology (2024): SSPE-patsiendi leetriviiruse valkude omadused pärast korduvat remdesiviirravi · 5-aastane laps Riias; lahangul hüpermuteerunud M-geen ja hüperfusogeenne F-valk
- Davidkin jt, Journal of Infectious Diseases (2008): MMR-i antikehade püsimine, 20 aasta jälgimine Soomes · 183 kaks korda vaktsineeritut: 95% leetrite suhtes seropositiivsed 20 aastat hiljem
- Schenk jt, Lancet Infectious Diseases (2021): MMR-vaktsiinide immunogeensus ja püsivus, süstemaatiline ülevaade · 62 uuringut; serokonversioon 96,0%; antikehade kahanemine ~0,9% aastas
- Seagle jt, Vaccine (2018): leetrite antikehad kuni 12 aastat pärast teist doosi · 96% püsis seropositiivne
- LeBaron jt, Archives of Pediatrics & Adolescent Medicine (2007): antikehade püsimine kahe doosi järel leetrivabas keskkonnas · 10 aasta pärast ei olnud ükski laps seronegatiivne
- Leung jt, Clinical Infectious Diseases (2025): leetrijuhud USA-s 2001–2022 vaktsineerimisstaatuse järgi · 4056 juhtu; 69% vaktsineerimata, 12% läbimurdejuhud; raske haigus harvem doosiarvu kasvades
- Fappani jt, Microorganisms (2022): leetrivaktsiini primaarne ja sekundaarne tõrge · läbimurdejuhtudel madalam viiruskoormus ja kergem haigus
- Kobayashi jt, Vaccine (2020): Kansai lennujaama leetripuhang · 30 juhtu; ükski vaktsineeritud haige ei nakatanud kedagi edasi
- Rosen jt, Clinical Infectious Diseases (2014): leetrite ülekanne kaks korda vaktsineeritud inimeselt · aus erand: esimene selline teadaolev juhtum; edasisi ülekandeid 231 kontakti seas ei olnud
- Banerjee jt, Perspectives in Public Health (2020): Minnesota 2017. aasta puhang · 75 juhtu, 91% vaktsineerimata, 28% haiglaravil; vaktsineerimata leibkonnakontaktidest haigestus 91%
- Isomura jt, Biken Journal (1986): 12–13 aasta jälgimine pärast vaktsineerimist ja loomulikku nakkust · kontrollrühmast nakatus ja haigestus 97,5%, vaktsineeritutest ei haigestunud kliiniliselt keegi
Eesti ja praegune olukord
- Terviseamet: leetrid (vaadatud 9.11.2026) · immuniseerimine algas 1967, MMR alates 1994
- Terviseamet: „Leetrid — juhend perearstidele“ (22.12.2025) · PDF; tüsistused, lähikontaktsed, 72 tunni reegel, soovitused sünniaasta järgi
- Terviseamet: immuniseerimiskava rakendusjuhis (09.2025) · PDF; MMR 1 aasta ja 13 aasta vanuses
- Terviseamet: „Nakkushaigused ja immunoprofülaktika, 2025. a“ · PDF; 2025: 11 leetrijuhtu, hospitaliseeriti 64,0%, 2-aastaste hõlmatus 82,7%
- Terviseamet: „Nakkushaigused ja immunoprofülaktika, 2024. a“ · PDF; 2024: 4 juhtu, kaks nakatumist Eesti siseselt, hõlmatus 83,3%
- Terviseamet (3.06.2026): laste vaktsineerimise hõlmatus on paranenud · hõlmatus 80–85%, WHO soovitatud tase 95%; revaktsineerimine 14-aastaselt 74,7%
- WHO Global Health Observatory: Eestis registreeritud leetrijuhud aastate kaupa · andmeliides; 1993: 312 · 2019: 27 · 2020–2022: 0
- WHO Euroopa regiooni kontrollkomisjoni (RVC) aruanne, 2024. aasta andmed · PDF; Eesti leetrite elimineerimise staatus kinnitatud
- ECDC: leetrite aastaaruanne 2024 · PDF; EL-is ja EMP-s 35 212 juhtu ja 23 surma
- WHO Euroopa ja UNICEF (13.03.2025): Euroopa regioonis kõige rohkem leetrijuhte üle 25 aasta · 2024. aastal 127 350 juhtu
- WHO, Weekly Epidemiological Record nr 48 (28.11.2025): leetrite globaalne seis · PDF; vaktsineerimine hoidis 2000–2024 ära 58,7 miljonit surma; MCV1 84%, MCV2 76%
- Pan-Ameerika Terviseorganisatsioon PAHO (10.11.2025): Ameerikad kaotasid leetrite elimineerimise staatuse
- Kanada rahvatervise amet: leetrite ja punetiste seire
- CDC, MMWR 75(9) (12.03.2026): leetripuhang New Mexicos
- Delamater jt, Emerging Infectious Diseases (2019): „Complexity of the Basic Reproduction Number (R0)“ · miks R0 ei ole viiruse püsiv omadus
- Guerra jt, Lancet Infectious Diseases (2017): leetrite baasreproduktsiooniarv, süstemaatiline ülevaade · leitud väärtused varieeruvad palju ja sõltuvad kontekstist
- Texas Public Radio (27.03.2025): Lääne-Texases raviti lapsi A-vitamiini mürgistuse tõttu · haigla andmetel alla kümne lapse; maksanäitajad häiritud
Leht hindab avaldatud uuringuid, ametlikke dokumente ja seireandmeid seisuga 09.11.2026. Uuringute arvud on võetud PubMedi kokkuvõtetest, täistekstidest või ametlikest dokumentidest. Kus arvutasime ise, on see tekstis kirjas. Ingliskeelsed tsitaadid on meie tõlge. Graafiku andmed pärinevad Ühendkuningriigi terviseameti avalikust tabelist. See leht ei asenda arsti nõuannet. Kui leiad vea, kirjuta meile ja lisa allikas.