VÄITE KONTROLL · VAKTSIINIDE KÕRVALTOIMED
Facebookis levib postitus, mille järgi näitab uus Tartu Ülikooli Geenivaramu uuring, et 38% naistest on kogenud vaktsiinikahjustust, et kõrvaltoimeid varjatakse ja et geneetika tõestab, et „kõigile ei sobi vaktsineerimine“. Uuring on päris ja number on peaaegu õige. Kõik, mis postitus selle numbriga teeb, on vale.
Uuring on päris: Tartu Ülikooli Geenivaramu küsis 2022. aastal geenidoonoritelt, kas neil on kunagi elus olnud mõne ravimi või vaktsiini kõrvaltoimeid. Küsitluse lõpetas 45 782 inimest. Naistest vastas vaktsiinide kohta „jah“ 38,8%, meestest 24,7%. Kõrvaltoime ja vaktsiinikahjustus on eri asjad. Küsimus oli „kas sul on kunagi olnud vaktsiini kõrvaltoimeid“, vastuse valikus esikohal süstekoha valu, palavik ja peavalu; vastust ei kinnitanud arst ja see hõlmas kogu elu. Haiglasse või EMO-sse sattumisest vaktsiini kõrvaltoime tõttu teatas 482 inimest ehk umbes 1% kõigist vastanutest (meie arvutus lisatabelist), ja ka see on ise antud hinnang. [1] [4]
Enamik teateid puudutas COVID-19 vaktsiine ja levinuimad olid kerged kaebused: iiveldus, peavalu, suukuivus, südamepekslemine. Uuringu autorid kirjutavad ise, et vastajate hulgas võis olla rohkem vaktsiiniskeptikuid, et teated ei ole kliiniliselt kinnitatud, et need võivad peegeldada kokkusattumuslikke haigusi ja et põhjuslikke järeldusi nende põhjal teha ei saa. Tartu Ülikooli enda uudis võtab tulemuse kokku nii: umbes 35% vastanutest teatas mõnest vaktsiini kõrvaltoimest, peamiselt COVID-19 vaktsiinide järel, ja, ingliskeelses versioonis meie tõlkes, „enesekohane kogemus ei tõesta, et ravim või vaktsiin konkreetse sümptomi põhjustas“. [1] [5] [6]
Postituse kolm põhiväidet ei tule uuringust. „Varjamine igal sammul“: uuring ise on Eesti teadlaste süsteemne kõrvaltoimete kogumine. „Kokkusattumusi ei ole olemas“: autorid kirjutavad otse vastupidist. „Kõigile ei sobi vaktsineerimine“: uuring leidis geenivariandi, mis seostub kerge peavalu ja iiveldusega, ja ei soovita kellelgi vaktsineerimata jätta. [1]
Postitus ei ole üks väide, vaid seitse üksteist toetavat kihti. Kui vaielda ainult numbri üle, jäävad ülejäänud kuus püsti. Allpool on iga kiht eraldi lahti võetud. Postitust tsiteerime lõikudena; autorit me ei nimeta, sest leht on väidetest, mitte inimesest.
„Pähkli allergia puhul me peaks hulluks seda inimest, kes nõuab pähklite sisse söötmist reageerinud organismile. Vaktsiinide ja ravimite kõrvaltoimetega peaks me sama moodi käituma.“ Raske allergiline reaktsioon vaktsiinile ongi juba praegu vastunäidustus järgmiseks doosiks. Valus käsi või palavik ei ole allergia. Vt 09
„Jube mugav on väita, et asi on ohutu, kui keegi pole kohustatud kõrvalnähte jälgima, kirja panema ega arvestama.“ Tervishoiutöötajal on ravimiseadusest tulenev teatamiskohustus, patsient võib ise teatada, Ravimiamet avaldab igal aastal kokkuvõtte, teated on Euroopa avalikus andmebaasis ja Eesti hüvitab vaktsiinikahju sundkindlustusega. See uuring ise on kõrvaltoimete kogumine. Vt 06
„Kui sa midagi tarbid ja peale seda on terviseprobleemid, siis pole tegu kokkusattumusega, vaid tarbitud preparaadi toimetega.“ See on post hoc viga. Platseebosüsti saanutest teatab kolmandik süsteemsetest kõrvaltoimetest. Vt 05
Uuringus pole sõna „kahjustus“. 38,8% naistest vastas „jah“ küsimusele, kas neil on kunagi olnud mingeid vaktsiini kõrvaltoimeid. Postitus nimetab tabelit „esialgseks graafikuks“ ja muudab kõrvaltoime kahjustuseks. Vt 04
Naised teatavad kõrvaltoimetest rohkem ka tavaliste ravimite puhul, samas uuringus 33,4% vs 16,6%. Põhjused on nii bioloogilised kui ka käitumuslikud. Kumbki ei tee kõrvaltoimest kahjustust. Vt 07
Uuring leidis HLA-geenivariandi, mis seostub Pfizeri vaktsiini järgse iivelduse, peavalu, suukuivuse ja südamepekslemisega. Autorid ei soovita geeniteste ega vaktsineerimata jätmist. Ükski kontrollitud ravijuhend ei nõua geenitesti enne vaktsineerimist. Vt 08
„Lapsed, eriti beebid ei saa end väljendada muud moodi kui sümptomaatika või nutuga ja meil õpetatakse seda eirama.“ Uuringus osalesid ainult täiskasvanud geenidoonorid, keskmine vanus 50. Beebidest ei ütle see midagi. Vt 10
Artikkel ilmus 14. oktoobril 2026 ajakirjas International Journal of Epidemiology rubriigis „Cohort Profile Update“. See on žanr, milles teadlased kirjeldavad uut andmekogu: keda küsitleti, mida küsiti ja milleks andmeid edaspidi kasutada saab. Autorid on Kristi Krebs, Lili Milani ja Tartu Ülikooli genoomika instituudi kolleegid. [1] [2]
Küsitlus toimus veebis 3. maist 3. oktoobrini 2022. Kutse saadeti 186 124 geenidoonorile, kellel oli e-posti aadress. Küsitlust alustas 49 327 inimest (27%) ja lõpetas 45 782. Vastanutest 71% olid naised, 61% kõrgharidusega, keskmine vanus 50 aastat. Osalejad valisid rippmenüüst ravimi või vaktsiini ja märkisid loetelust või vaba tekstina, mis kõrvaltoime neil oli. [1]
Autorid märgivad ise, et küsitlus toimus vahetult pärast üleriigilist COVID-19 vaktsineerimist, mis „tekitas arutelu mRNA-vaktsiinide ohutuse üle ja võis mõjutada osalemist ja vastuseid“. Nad lisavad, et 27% vastamismäär toob kaasa vabatahtlike kalde ja et uuring „võis kaasata ka suurema osakaalu vaktsiinide suhtes skeptilisi inimesi“. [1]
Autorite enda piirangute lõik, meie tõlkes. „Teatatud seosed ei ole kliiniliselt kinnitatud ja võivad peegeldada kokkusattumuslikke haigusi, kaasuvaid haigusi või seostamata sümptomeid, ning ise teatatud kõrvaltoimed ei võimalda põhjuslikke järeldusi teha.“ Originaal: „the reported associations are not clinically validated and may reflect coincidental illnesses, comorbidities, or unrelated symptoms, and self-reported adverse events do not permit causal inference.“ [1]
Üllatav kõrvaldetail: geenidoonoritel, kes küsitlusele ei vastanud, oli terviseandmetes ravimikahjustuste diagnoose veidi rohkem kui vastanutel (6,2% vs 5,7%). Vastasid pigem need, kel oli midagi öelda, mitte need, kel oli päris kahjustus. Uuringu juht Lili Milani ütleb ülikooli ingliskeelses uudises vaktsiinide kõrvaltoimete osakaalu kohta (meie tõlge): „See ei ole üllatav, sest andmekogumine toimus pärast üleriigilist COVID-19 vaktsineerimist.“ [1] [6]
Uuringu tabel 2 tervikuna. Postitus võttis sealt ühe lahtri ja jättis ülejäänud näitamata. [1]
Eesti immuniseerimiskava järgi saab laps 18. eluaastaks umbes 14 vaktsiiniannust (meie liitmine kava tabelist), täiskasvanuna lisanduvad teetanuse, gripi, puukentsefaliidi ja COVID-19 süstid. Küsimus oli, kas ühegi neist järel on kunagi olnud mingi kõrvaltoime. Et 38,8% naistest ja 24,7% meestest vastas „jah“, on pigem üllatavalt vähe: Comirnaty eestikeelne infoleht loetleb „väga sageli“ ehk rohkem kui ühel inimesel kümnest esineva kõrvaltoimena süstekoha valu, väsimuse, peavalu, lihase- ja liigesevalu, külmavärinad ja palaviku, ning avaldatud katseandmetes teatas väsimusest pärast teist mRNA-doosi üle poole noorematest vaktsiinisaajatest. [1] [14] [12] [10]
15 541 inimest kirjeldas 56 711 vaktsiinireaktsiooni. Kõige suurem kobar oli COVID-19 vaktsiinide oma: iiveldus, suukuivus, peavalu, südamepekslemine. Neli sagedasemat vaktsiini ja sümptomi paari olid kõik Pfizeri vaktsiini omad: iiveldus (40,6% kõigist vaktsiini kõrvaltoimest teatanutest), südamepekslemine (31,9%), peavalu (24,2%) ja suukuivus (22,6%). Autorid märgivad, et seesama sümptomikobar kordub „peaaegu kõigi vaktsiinide juures“ ja on „kooskõlas mittespetsiifiliste süsteemsete reaktsioonidega“. Ehk tegu ei ole ühe vaktsiini eripäraga, vaid keha üldreaktsiooniga süstile. Lisatabelist selgub ka kõrvaltoimete raskuse ülempiir: 15 541 teatanust ütles 482 (3,1%), et on vaktsiini kõrvaltoime tõttu kunagi haiglasse või erakorralise meditsiini osakonda sattunud. See on umbes 1% kõigist vastanutest ja 1,2% naistest (meie arvutus lisatabelist), ise hinnatuna ja kliiniliselt kinnitamata. Isegi kui võtta see number „kahjustuseks“, on see 38,8%-st üle 30 korra väiksem. [1] [4]
Vastas 27% kutsututest, neist 71% naised. Küsitlus tehti maist oktoobrini 2022, otse pärast COVID-19 kampaaniat ja selle ümber käinud vaidlust. Autorid ütlevad ise, et see võis tuua vastama rohkem skeptikuid. Küsitlus, kus vastab see, kel on midagi öelda, mõõdab teatamist, mitte esinemissagedust. [1]
Ravimite kõrvaltoimetest teatas 33,4% naistest ja 16,6% meestest. Kõige sagedamini nimetati bensüülpenitsilliini ja amoksitsilliini, kõige sagedasem paar oli antibiootikumi järgne lööve. Keegi ei ütle, et kolmandik naistest on „antibiootikumikahjustusega“. Sama sõna „kõrvaltoime“ tähendab vaktsiinide juures täpselt sama, mis ravimite juures. [1]
Postitus: „Kui sa midagi tarbid ja peale seda on terviseprobleemid, siis pole tegu kokkusattumusega, vaid tarbitud preparaadi toimetega. […] Kokkusattumusi elus ei ole olemas.“ Seda mõttekäiku on nimetatud juba antiikajast post hoc ergo propter hoc veaks: pärast seda, järelikult selle tõttu. Vaktsiinide puhul on see mõõdetud.
COVID-19 vaktsiinide kliinilistes katsetes said pooled osalejad soolalahuse süsti, teadmata, kumba nad said. 2022. aasta meta-analüüs 12 katsest ja 45 380 osalejast leidis, et soolalahust saanutest teatas pärast esimest doosi süsteemsetest kõrvaltoimetest 35,2% ja pärast teist 31,8%, kõige sagedamini peavalust ja väsimusest. Autorite arvutuses langes esimese doosi järel 76,0% ja teise doosi järel 51,8% vaktsiinirühma süsteemsetest kaebustest nocebo arvele, ehk need oleksid esinenud ka ilma vaktsiinita. [7]
Kui vaktsineerida miljon inimest, haigestub osa neist järgmistel nädalatel täpselt nii, nagu nad oleksid haigestunud ilma süstita. 2009. aasta pandeemia eel arvutasid teadlased Lancetis välja, mida oodata: 10 miljoni vaktsineeritu kohta tekib kuue nädala jooksul niikuinii umbes 21 Guillain-Barré sündroomi juhtu ja 6 äkksurma, ning miljoni vaktsineeritud raseda kohta umbes 400 raseduse katkemist juba esimesel ööpäeval. Euroopa Ravimiameti tellitud 63 miljoni inimese andmestiku järgi juhtub miljoni inimese kohta igal nädalal umbes 44 isheemilist insulti, 44 venoosset trombi ja 156 surma (meie arvutus avaldatud aastasagedustest). Kui miljon inimest nädalaga ära vaktsineerida, langevad kõik need „pärast süsti“ ajaaknasse ilma vaktsiini igasuguse osaluseta. [8] [9]
Ainus viis eristada vaktsiini toimet taustast on võrrelda vaktsineerituid vaktsineerimata või platseebot saanud inimestega. Maailma Terviseorganisatsiooni kõrvaltoimete põhjuslikkuse hindamise juhend eristab vaktsiiniga seotud reaktsiooni, süstimisveaga seotud reaktsiooni, ärevusreaktsiooni ja kategooriat C: „inconsistent causal association (coincidental)“. Kokkusattumus on seal ametlik kategooria, mitte muinasjutt. [13]
Pfizeri III faasi uuring avaldati 2020. aasta detsembris. Seal on kirjas, et 16–55-aastastest teatas pärast teist doosi väsimusest 59% ja peavalust 52%. Soolalahust saanud rühmas olid samad arvud 23% ja 24%. Moderna uuringus teatas süsteemsetest kõrvaltoimetest pärast esimest doosi 54,9% vaktsiini- ja 42,2% platseebo-rühmast. Need numbrid on infolehel ja ravimi omaduste kokkuvõttes. Keegi pole 38% varjanud: avaldatud arv on suurem. [10] [11] [12]
Postitus: „keegi pole kohustatud kõrvalnähte jälgima, kirja panema ega arvestama“. Ravimiseadus ütleb: „Ravimi väljakirjutamise õigusega isik on kohustatud teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest.“ Immuniseerimise määrus ütleb: „Immuniseerija on kohustatud dokumenteerima immuniseerimise kõrvalnähud ja teavitama Ravimiametit kõikidest tõsistest immuniseerimise kõrvaltoimetest.“ Iga patsient võib Ravimiametile ise teatada, kõrvaltoimete loetelu on infolehel, Euroopa andmebaas on avalik ja alates 1. maist 2022 hüvitab Eesti vaktsiinikahju seadusega loodud sundkindlustusega. [15] [16] [17] [12] [24] [19]
Alateatamine on päris. Süstemaatilise ülevaate järgi jääb spontaansetesse teatesüsteemidesse jõudmata mediaanina 94% ravimite kõrvaltoimetest; tõsiseid reaktsioone teatatakse mõnevõrra paremini (perearstiuuringutes jäi teatamata 80%), aga ka seal on auk suur. Just seepärast ei toetu seire ainult teatamisele: aktiivsed süsteemid võrdlevad vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste terviseandmeid otse, ja just seepärast tehakse selliseid uuringuid nagu ADE-Q. Alateatamine ei ole varjamine. Ravimiameti ja Terviseameti juhis lapsevanematele ütleb selle ise välja: „Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva, aga väita, et kõrvaltoimeid ei esine, on vale.“ [41] [33] [1] [22]
USA esimene rotaviirusevaktsiin sai litsentsi augustis 1998. 15 VAERS-i teadet sooleinvaginatsioonist panid CDC kasutamise juulis 1999 peatama ja oktoobris 1999 võeti soovitus tagasi. Hilisem uuring kinnitas umbes 20-kordset riski esimese doosi järel, umbes üks lisajuht 5000–9500 vaktsineeritud imiku kohta. [39] [40]
Euroopa Ravimiamet kinnitas 7. aprillil 2021, alla kolme kuu pärast müügiluba, seose väga harva esineva trombi ja trombotsütopeenia sündroomiga: 86 juhtu umbes 25 miljoni vaktsineeritu seas, 18 surma, WHO hinnangul umbes 1 juht 100 000 kohta. Taani ja Norra loobusid vaktsiinist üldse; 2024. aastal võeti müügiluba EL-is tootja taotlusel tagasi. [25] [26] [27] [28]
Iisraeli aktiivne seire leidis 2021. aastal, et Pfizeri vaktsiin tõstab noortel meestel müokardiidi riski: 16–19-aastastel meestel pärast teist doosi umbes 1 juht 6600 kohta, 95% juhtudest kerged. USA andmetes oli sagedus 2. doosi järel 16–17-aastastel meestel 105,9 juhtu miljoni doosi kohta ja 87%-l olid sümptomid haiglast lahkumise ajaks taandunud. Juunis 2021 lisati USA-s hoiatus vaktsiinide infolehtedele. [35] [36] [37]
Raske allergiline reaktsioon mRNA-vaktsiinidele esines USA esimese kuu seires 4,7 korda miljoni Pfizeri ja 2,5 korda miljoni Moderna doosi kohta: 66 juhtu 17,5 miljoni doosi seas, surmajuhte ei olnud. Just seepärast oodatakse pärast süsti 15 minutit. [38]
Rasked kõrvaltoimed on päris ja neid ei varjata. Iga näide ülal on seire leid, mille peale muudeti juhiseid, piirati kasutust või võeti vaktsiin turult. Seiresüsteem, mis varjab, ei leiaks midagi. See, et leitud kõrvaltoimed on harvad ja enamasti ravitavad, on kõrvaltoimete seire tulemus, mitte selle puudumine.
Naistest teatas vaktsiini kõrvaltoimetest 38,8%, meestest 24,7%. Ravimite puhul 33,4% ja 16,6%. Postitus küsib, kas meeste „tervisetundlikkus on madal“ või „geneetika kaitseb neid“. Vastus on: mõlemat natuke, ja see on teada juba ammu. [1]
Naistel tekib vaktsiinide järel keskmiselt rohkem antikehi ja tugevam põletikuline vastus; neil on ka sagedamini autoimmuunhaigusi. Immunoloogide ülevaate sõnastuses: „naistel tekivad tavaliselt kõrgemad antikehavastused ja neil esineb pärast vaktsineerimist rohkem kõrvaltoimeid kui meestel“. Põhjuste hulgas on geenid ja hormoonid. Tugevam immuunvastus tähendab ka rohkem palavikku, valu ja väsimust pärast süsti. See on reaktogeensus, mitte kahjustus. [42] [43]
Maailma Terviseorganisatsiooni kõrvaltoimete andmebaasis VigiBase on aastatest 1967–2018 60,1% teadetest naiste kohta ja 39,9% meeste kohta, kõigis maailma piirkondades. USA COVID-19 vaktsineerimise esimesel kuul said naised 61,2% doosidest, aga esitasid 78,7% kõrvaltoimeteadetest. Naised teatavad kehalistest sümptomitest rohkem ka siis, kui günekoloogilised sümptomid välja jätta. Postituse mõte, et „mees peab ju tugev olema“, ei ole vale. Aga sellel on teine pool: raskete ja surmaga lõppenud teadete osakaal on suurem just meeste teadete hulgas. „Mehed ei tunne midagi“ ei tähenda, et mehed oleksid kaitstud. [45] [44] [46]
Et naised kogevad ja teatavad rohkem mööduvaid reaktsioone, ei tähenda, et 38,8% naistest on „kahjustatud“. Sama loogikaga oleks kolmandik naistest „antibiootikumikahjustatud“. Tugevam immuunvastus on ühtlasi põhjus, miks naised on paljude vaktsiinidega paremini kaitstud. [42] [1]
Uuringu geneetikaosa on päris ja huvitav. Autorid tegid ülegenoomse assotsiatsiooniuuringu nelja sagedasema Pfizeri vaktsiini järgse kaebuse kohta: iiveldus, südamepekslemine, peavalu, suukuivus. Kõigi nelja puhul leiti selge signaal 6. kromosoomi HLA-piirkonnas ja täpsemalt alleeliga HLA-A*03:01. See kinnitab 2022. aastal USA-s avaldatud leidu, kus sama alleel seostus Pfizeri vaktsiini järgse palaviku ja külmavärinatega. [1] [47]
Seos leiti iivelduse, peavalu, suukuivuse ja südamepekslemisega, USA töös külmavärinate, palaviku, väsimuse ja üldise halva enesetundega. Need on tavalised reaktsioonid; USA töös taandusid raskused kahel kolmandikul kandjatest kahe päevaga. Raskeid või püsivaid seisundeid uuringud ei analüüsinud ega leidnud. [1] [47]
HLA-A*03:01 on Euroopas üks sagedasemaid HLA-A alleele: Euroopa doonoriregistrites on selle sagedus 0,10–0,16 ja Geenivaramu analüüsivalimis 0,177, mis tähendab, et vähemalt ühte koopiat kannab umbes iga neljas kuni kolmas inimene (meie arvutus sagedusest). Eesti andmetes suurendas iga koopia iivelduse, peavalu, suukuivuse või südamepekslemise teatamise šanssi umbes 1,2–1,5 korda (meie arvutus lisatabeli S4 kordajatest). USA uuringus 17 440 osalejaga oli kandjatel pärast Pfizeri vaktsiini umbes kahekordne šanss teatada „tugevatest raskustest igapäevatoimingutega“ (OR 2,07), ja kahel kolmandikul neist möödusid raskused kahe päevaga. Enamik kandjaid ei koge midagi erilist ja enamik kõrvaltoimetest teatanutest ei kanna seda alleeli. USA autorid lisavad ise, et HLA-tüübid olid arvutuslikult tuletatud ja „pole kindel, et HLA-A*03:01 on põhjuslik alleel“, ning et neid reaktsioone „ei saa võrrelda COVID-19 haiguse raskusega“. Alleel nihutab tõenäosust, mitte ei määra tulemust. [4] [49] [47]
Uuringu autorid ei soovita geeniteste enne vaktsineerimist ega ütle, et osadele inimestele vaktsineerimine ei sobi; USA töö autorite sõnul võiks leid aidata „ärevaid vaktsiinisaajaid ette valmistada selleks, mida oodata“. Sellist soovitust ei ole üheski ravijuhendis: ei USA ACIP vastunäidustuste juhendis, Euroopa Ravimiameti vaktsiinijuhendis, Comirnaty ravimiomaduste kokkuvõttes ega Eesti immuniseerimiskavas. Farmakogeneetika ravijuhendite konsortsium CPIC on avaldanud 29 juhendit ja hinnanud 132 ravimi ja geeni paari A- või B-tasemele; ühtegi vaktsiini nende seas ei ole. [1] [47] [50] [51] [12] [54]
Farmakogeneetika on päris teadus ja postitusel on selles õigus. HIV-ravimi abakaviiri puhul välistas HLA-B*57:01 test enne ravi immunoloogiliselt kinnitatud ülitundlikkuse täielikult (0% vs 2,7% testimata rühmas, 1956 patsienti) ja test on ravimi infos kohustuslik. Karbamasepiini puhul hoidis HLA-B*15:02 sõeluuring Taiwanis 4877 inimese seas ära kõik oodatavad umbes 10 eluohtliku nahareaktsiooni juhtu. Sama Geenivaramu rühm näitas 2025. aastal, et CYP2C19 geeni aeglased metaboliseerijad teatavad antidepressantide kõrvaltoimetest sagedamini. Erinevus vaktsiinidest: need on rasked, ennustatavad ja ravimispetsiifilised reaktsioonid, mitte päev peavalu. [52] [53] [48]
Postituses pole mainitud ühtegi geeni. „Geenitestid enne süstimist“ on üldine nõue, millele uuring ei anna alust.
Postituse võrdlus pähkliallergiaga on pool tõde. Kui inimesel on olnud anafülaksia ehk raske allergiline reaktsioon vaktsiinile või selle koostisosale, on see püsiv vastunäidustus järgmiseks doosiks. Nii ütleb Ravimiameti ja Terviseameti juhis, nii ütleb USA ACIP juhend, ja Eesti immuniseerimise määrus kohustab vaktsineerijat vastunäidustused enne iga süsti tuvastama. Geenivaramu küsimustikus oli allergiatesti küsimus ravimite, mitte vaktsiinide kohta. [22] [50] [16] [4]
Pähkliallergia korral ei söödeta pähkleid, sest reaktsioon on IgE-vahendatud ja võib olla eluohtlik. Sama põhimõte kehtib vaktsiinidele ja seda juba rakendatakse. Anafülaksiat esineb mRNA-vaktsiinidel suurusjärgus 2–5 juhtu miljoni doosi kohta, see on ravitav ja seepärast oodatakse süstikohas 15 minutit. Postitus laiendab allergia loogika igale mööduvale sümptomile. Selle loogikaga ei tohiks keegi, kel on kord pärast paratsetamooli peavalu olnud, seda enam kunagi võtta. [38]
Kui see postitus sind ehmatas, siis see on normaalne: tekst mõjub ehmatavalt. Siin on, kuidas see mõju tekib. Me ei ütle, kas autor teeb seda teadlikult. Mehaanika on sama, kummalgi juhul.
Uuringus on „side effect“. Postituses on „kahjustus“. Üks sõnavahetus muudab mööduva peavalu püsivaks kahjuks ja annab numbrile hoopis teise kaalu. See on postituse keskne liigutus; kõik muu toetub sellele.
„Mina tean ammu, et geneetika mõjutab seda. Ja 40% teema on mitmeltki poolt välja tulnud.“ Autor ütleb ise, et tulemus „ei üllata“. Uuringust otsitakse kinnitust olemasolevale veendumusele, mitte ei loeta, mida see ütleb. Allikat „40% teemale“ ei anta.
„Varjamine igal sammul“, „naerab välja“, „mõnitamine ja alandamine“, „muinasjutt“. Lugeja pannakse valima ohvrite ja mõnitajate vahel. Kes küsib, kas 38,8% ikka tähendab kahjustust, satub automaatselt mõnitajate poolele.
„Lapsed, eriti beebid ei saa end väljendada muud moodi kui sümptomaatika või nutuga ja meil õpetatakse seda eirama.“ Uuringus ei ole ühtegi last; osalejad olid täiskasvanud geenidoonorid, keskmine vanus 50. Nutva beebi vastu on raske vaielda, ja just seepärast mõjub see lause nii tugevalt. [1]
„Tore, et osatakse siinmail ka seostada geneetika eripäradega ja saadakse aru, et kõigile ei sobi vaktsineerimine.“ Teadlased pannakse ütlema seda, mida nad ei ütle, ja siis kiidetakse neid selle eest. Lugeja, kes artiklit ei ava, jääb uskuma, et Geenivaramu nii arvabki.
„Ennem tehakse testid, et mitte süstida neid, kel on see vastunäidustatud.“ Kes saaks selle vastu olla? Ainult et vastunäidustusi juba kontrollitakse, ja testi, mis ennustaks peavalu, ei soovita keegi. Mõistlikuna kõlava nõude tulemus oleks vaktsineerimise raskendamine ilma tõendatud kasuta.
Kui 38% väide on lahti võetud, tulevad tavaliselt need. Iga vastus on lühike ja viidatud.
Number pärineb 2010. aasta USA tarkvaraprojekti lõpparuandest, kus automaatne süsteem märkis 1,4 miljoni doosi järel 30 päeva jooksul ära kõik „võimalikud reaktsioonid“ diagnoosikoodidest ja retseptidest: 35 570 ehk 2,6% doosidest, iga palavik ja lööve kaasa arvatud. Lause „alla 1% teatatakse“ on aruandes taustaväide varasema kirjanduse põhjal, mitte projekti tulemus, ja planeeritud võrdlus VAERS-iga jäi tegemata. Teatamise määr sõltub raskusest: mõõdetud tundlikkus ulatub 68%-st vaktsiinipolio puhul alla 1%-ni MMR-järgse lööbe puhul, ja USA haiguste kontrolli keskus kirjutab, et teatamine on „eeldatavasti suurem kliiniliselt tõsiste seisundite puhul“. Kui 1% kehtiks rasketele kõrvaltoimetele, oleks müokardiidi ja trombide signaale olnud võimatu leida, aga need leiti. [58] [59] [41] [36]
VAERS-i võib teatada igaüks mis tahes sündmusest pärast vaktsineerimist ja süsteem ise hoiatab, et teated „võivad sisaldada ebatäielikku, ebatäpset, kokkusattumuslikku või kontrollimatut infot“ ja et nende põhjal ei saa otsustada, kas vaktsiin sündmuse põhjustas (meie tõlge). Hädaolukorra loa tingimustes pidid arstid teatama igast surmast pärast vaktsineerimist, olenemata seosest. Esimese kuue kuu 298,8 miljoni mRNA-doosi kohta tuli 4496 surmateadet; surmatunnistuste ja lahanguprotokollide ülevaatus ei leidnud „ebatavalisi mustreid surmapõhjustes“. Kui vaktsineerida sadu miljoneid inimesi, sealhulgas kõik eakad, siis osa neist sureb järgmistel nädalatel paratamatult. Analüüs 11 miljoni inimese kohta, mis võrdles vaktsineerituid vaktsineerimata inimestega, leidis, et vaktsineeritute muu suremus oli madalam, mitte kõrgem; osalt seetõttu, et vaktsineerima lähevad tervemad inimesed, aga surmalainet seal ei ole. [32] [31] [60] [61] [62]
USA ravimiamet FDA ei keeldunud, vaid pakkus teabenõude tavapärast tempot 500 lehekülge kuus, mis üle 329 000 lehekülje juures oleks kestnud üle poole sajandi. Kohtunik otsustas 6. jaanuaril 2022, et asi on „ülimalt avaliku tähtsusega“ (meie tõlge), ja määras 55 000 lehekülge kuus; dokumendid on avalikud. „1223 surma“ on Pfizeri enda FDA-le esitatud kokkuvõte spontaansetest teadetest perioodil 1.12.2020–28.2.2021: 42 086 juhtumiteadet, neist 16 707 meditsiiniliselt kinnitamata, ja 1223 surmaga lõppenud teadet, samal ajal kui maailma oli tarnitud ligikaudu 126 miljonit doosi. Dokument ise ütleb, et teadete kogunemine „ei näita tingimata, et sündmuse põhjustas ravim“. Spontaanne teade tähendab, et keegi teatas; mitte, et vaktsiin tappis. [63] [64] [66] [65]
Müokardiit noortel meestel pärast teist mRNA-doosi on päris, see leiti seirega ja selle peale muudeti soovitusi. Sagedus on suurusjärgus kümned juhud miljoni doosi kohta, enamik juhte on kerged ja paranevad. See on näide seirest, mis töötab, mitte varjamisest. [35] [36]
Jah, ja see on tähtis leid. 950 inimest teatas vaktsiiniga seotud tsüklimuutusest, peaaegu kõik COVID-19 vaktsiinide järel, ja pooled ütlesid, et see oli ajutine. Suured prospektiivsed uuringud mõõtsid muutust ära: USA 3959 naise andmetes pikenes tsükkel vaktsineerimata rühmaga võrreldes 0,64 päeva pärast esimest ja 0,79 päeva pärast teist doosi; rahvusvahelises 19 622 inimese uuringus 0,71 päeva, ja järgmises tsüklis oli pikkus tagasi endine (muutus 0,02 päeva). Menstruatsiooni enda pikkus ei muutunud. COVID-19 läbipõdemine ise nihutab tsüklit sama palju (1,45 päeva) kui vaktsiin (1,14 päeva). Mööduv tsüklinihe on kõrvaltoime, mida tasub uurida ja millest tasub naisi ette teavitada. See ei ole kahjustus. [1] [55] [56] [57]
Siin on postitusel tõetera. Kaks 2023. aasta süstemaatilist ülevaadet, millele ka ADE-Q artikkel viitab, näitavad, et tervishoiutöötajad jätavad teatamata eelkõige teadmatusest („ainult rasketest tuleb teatada“, 86% uuringutes) ja viivitamisest, patsiendid teadmatusest. Just seepärast kohustab Euroopa Liidu direktiiv alates 2012. aastast riike julgustama patsiente ise teatama, ja Ravimiamet ütleb otse: kui arst ei pea seost tõenäoliseks, aga patsient peab, „võib patsient ise võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda“. Just seepärast tehti ka ADE-Q. Lahendus on rohkem teatamist, mitte vähem vaktsineerimist. [67] [68] [69] [17] [1]
Geenivaramu on inimgeeniuuringute seaduse järgi riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutav töötleja on Tartu Ülikool. Selle artikli rahastajad on artiklis kirjas: Eesti Teadusagentuur, Norra toetused ja Euroopa Liidu Horizon Europe programm. Huvide konflikt: „None declared“. Ja just see avalik asutus avaldas 38,8% numbri, mida postitus nüüd „tõendina“ kasutab. [71] [3]
Fondid on olemas, sest harvad kahjud on päris: USA-s alates 1988, Eestis alates 2022. USA programm avaldab statistikat iga kuu: aastatel 2006–2024 jagati üle 5 miljardi doosi hõlmatud vaktsiine ja hüvitati 11 248 juhtu, ehk umbes üks juht miljoni doosi kohta, ja neist üle poole olid kokkulepped, mis programmi enda sõnul ei ole põhjuslikkuse tunnistamine. Eestis esitati vaktsiinikindlustuse esimese pooleteise aastaga ligi 1700 taotlust, 62 juhul maksti hüvitist, ja rahuldatud on umbes 6% taotlustest; 2023. aasta juuli seisuga hinnatud taotlustest ei olnud Ravimiamet ühelgi surmajuhtumil leidnud tõenäolist seost vaktsiiniga. „38% kahjustusi“ eeldaks 388 000 juhtu miljoni doosi kohta (meie arvutus). Fondi olemasolu tõestab, et kahjud on haruldased ja arvel, mitte tavalised. [70] [19] [20] [21]
Ükski neist faktidest ei vii järelduseni, et 38,8% naistest on vaktsiinikahjustusega või et „kõigile ei sobi vaktsineerimine“.
Et kolmandik küsitlusele vastanud geenidoonoritest mäletab elu jooksul mõnda vaktsiini kõrvaltoimet, enamasti kerget, ja et üks levinud geenivariant teeb peavalu ja iivelduse pärast mRNA-süsti veidi tõenäolisemaks. Et naised teatavad kõrvaltoimetest rohkem kui mehed, nagu ravimite puhulgi. Ja et autorite endi sõnul ei saa nende andmete põhjal põhjuslikke järeldusi teha. Postituse „38% kahjustusi“, „varjamine“ ja „kõigile ei sobi“ ei ole uuringu, vaid postitaja järeldused. [1] [7] [47]
ALGALLIKAD / 73
Leht hindab avaldatud uuringuid ja dokumente seisuga 20.10.2026. ADE-Q uuringu arvud on võetud artikli täistekstist (tabelid 1 ja 2, tulemuste ja piirangute osa); teiste uuringute arvud PubMedi kokkuvõtetest või täistekstidest. Ingliskeelsed tsitaadid on meie tõlge, originaal on viidatud. Postitust tsiteerime lõikudena ja autorit ei nimeta: leht on väidetest, mitte inimesest. Kui leiad vea, kirjuta meile ja lisa allikas.