Siin on Facebooki arutelus esitatud väited sõnasõnaliselt või lühendatult. Kus väites on tõetera, ütleme selle välja.
VÄIDE 01 · ENDA KIRJELDUS POST HOC„Mis ajast inimese enda kirjeldus ei loe? Kui enne polnud probleeme ja pärast on, siis on tegu selge kahjustusega.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADInimese kirjeldus loeb, ka ametlikult. EL-i juhendi järgi ei tohi patsiendi teatist alla hinnata isegi siis, kui arst hiljem ei nõustu. Mõlema arvamus pannakse kirja. RotaShieldi probleem tuli välja just teatistest. [98] [85] Kirjeldus on aga signaal, mitte otsus. WHO juhendi järgi ei näita see, et vaktsiin anti enne sündmust, veel seda, et vaktsiin selle põhjustas. Üksiku juhtumi põhjal ei saa põhjuslikku seost üldjuhul kindlaks teha. [72] Hindamisel küsitakse muu hulgas, kas sama asi juhtub sama sageli ka ilma vaktsiinita. Näiteks kümne miljoni inimese seas tekiks kuue nädalaga puhtjuhuslikult umbes 21 Guillain-Barré sündroomi juhtu, vaktsiinist sõltumata. [76] Seepärast hindab Ravimiamet iga tõsist teatist ja avaldab tulemused. 2022. aastal hinnati muude vaktsiinide tõsistest teatistest pooled vaktsiiniga seotuks, COVID-19 vaktsiini 96 tõsisest teatisest 54 aga mitteseotuks. [97] Keegi ei eita kahjustusi. Süsteem eraldab päris kahjud kokkusattumustest.
VÄIDE 02 · PUNANE TULI VÕRDLUS PÖÖRDUB„Kui astud punase tulega ristmikul teele ja jääd auto alla, siis ikka võib põhjuslik seos olla.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADJah, sest seal on mehhanism kohe näha: auto, kokkupõrge, vigastus. Ka seda, et punase tulega üle tee minna on ohtlik, ei tea me ühe inimese loo, vaid õnnetusstatistika põhjal. Vaktsiini puhul ongi küsimus just selles, kas seos on olemas. WHO järgi on ajaline järgnevus ainus põhjuslikkuse kriteerium, mis on hädavajalik, aga see üksi ei piisa. Lisaks on vaja seose tugevust, järjepidevust eri uuringutes ja bioloogilist usutavust. [72] Bradford Hilli põhiküsimus oli: kas leidub mõni muu seletus, mis on sama tõenäoline? [73] Vt ka telliskivi-testi.
VÄIDE 03 · HULK VALE„Hulgi väide ei päde. See on üks juhtum miljoni seas ega suuda statistikat kallutada.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADHulk ei pidanudki statistikat kallutama. See näitas, et süsteemis pole filtrit. Pärisprobleemid on suuremad: 2021. aastal eemaldas CDC täiesti välja mõeldud teate 2-aastase surmast, mis oli juba sotsiaalmeedias levinud. CDC vaktsiiniohutuse juht tunnistas samal aastal, et kui inimesed otsustaksid süsteemi organiseeritult teadetega üle ujutada, „that could happen“. [19] [21] Veelgi suurem mõju on kohtuasjadel ja meedial: 2002. aastal oli peaaegu kolmandik autismiteadetest seotud kohtuasjadega. [22] VAERS kirjutab ise, et teadete arv võib meedia tähelepanu järel kasvada. [3] Vt juhtumeid.
VÄIDE 04 · KEERULINE TEATADA VALE„VAERS-i teate tegemine ei ole tegelikult nii lihtne. Seal on tõendusmaterjali ka vaja.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADVAERS-i enda juhend: „Selleks, et VAERS teate vastu võtaks, ei pea tõendama, et kõrvalnähu põhjustas vaktsiin.“ Vormi avamiseks ei küsita sisselogimist ja kohustuslikud on vaid mõned kuupäevad, vanus ja sugu. Laboritulemused ja arsti kontakt on märgitud „kui on“. [1] [5] [4] Endine USA immuniseerimisnõukogu liige ütles 2026. aastal oma teadete kohta: „It was not time consuming.“ [16] Eestis piisab teataja kontaktist, patsiendi initsiaalidest, soost ja vanusest, ravimist ja kõrvaltoime kirjeldusest. [94] Tõetera: alateatamine on päris. Kõrvaltoimetest jõuab teavitussüsteemidesse mediaanina vaid umbes 6%, kergetest kõige vähem. [10]
VÄIDE 05 · LAIDLERI VOLITUSED VALE„Laidler on arst ja tema volitused seal süsteemis muudatusi teha on ilmselt teised kui patsiendil.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADTeatamise veebivorm on arstidele ja patsientidele sama ning sisselogimist ei küsita. [5] Laidler põhjendas oma katset just sellega, et teateid võib sisestada igaüks. Ise ta oma teadet ei muutnud ega kustutanud: VAERS-i töötaja küsis temalt luba, et see kustutada. Kui ta poleks nõustunud, oleks teade tema sõnul siiani andmebaasis. [17] [18]
VÄIDE 06 · KEEGI EI UURI VALE„Kõrvaltoimeid uurivat teadust väga ei tehta. CDC ei taha vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste terviseuuringut teha.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADUSA meditsiiniinstituut leidis 2013. aastal, et loosi teel vaktsineerimata jätmine oleks ebaeetiline, sest lapsed jääksid teadlikult nakkuste ette. Võrdlust saab aga teha andmebaasides ja instituut soovitas selleks rahastada CDC Vaccine Safety Datalinki. [77] CDC tellis selle järel tööplaani, kuidas võrrelda VSD-s vaktsineeritud ja vaktsineerimata lapsi. [78] VSD avaldab ka ebamugavaid tulemusi: 2023. aastal leiti nõrk seos vaktsiinide alumiiniumi ja astma vahel ning autorid nõudsid edasist uurimist. [81] Taanis on registrite abil uuritud järjest kõiki teatud aastatel sündinud lapsi: 537 303 last (sündinud 1991–1998), 657 461 last (1999–2010) ja 2025. aastal 1,2 miljonit last (1997–2018) 50 kroonilise haiguse suhtes. [82] [83] [84] Ausalt: kogu immuniseerimiskava kui terviku pikaajalist mõju ei olnud 2013. aastaks eraldi uuritud, ja kolme põlvkonna uuringut me ei leidnud. [77] 1991. aastal sündinud Taani lapsed on tänaseks 35-aastased. Lihtne võrdlus annaks ka vale tulemuse: vaktsineerimata lapsed käivad arsti juures harvem, nii et neil diagnoositakse vähem haigusi ka siis, kui nad ei ole tervemad. [80]
VÄIDE 07 · TULEB TUNNISTADA VALE„Kui kõrvaltoimeid ei registreerita (registreerimiseks on vaja neid tunnistada), siis usaldusväärsed baasandmed puuduvad.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADRegistreerimiseks ei pea keegi midagi tunnistama. Eesti määruse järgi teavitab Ravimiametit arst, õde, ämmaemand „või ravimi kasutaja“. [94] Ravimiamet kirjutab: kui arsti hinnangul ei ole reaktsioon vaktsiiniga seotud, „kuid patsiendi arvates on, võib patsient ise võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda“. [95] EL-i juhendi järgi jääb patsiendi teatis kehtima ka siis, kui arst ei nõustu. [98] Ja baasandmed ei tulegi teatistest. Kõrvaltoime sageduse annavad registri- ja kohortuuringud, kus vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste haigestumist loetakse arstiandmetest. [79] [84] Tõetera: arst ei pea teatama mittetõsistest kõrvaltoimetest. Neist võib teatada patsient ise. [95]
VÄIDE 08 · PÕHJUS TEADMATA TEADMATUS ≠ TÕEND„Põhjust ei tea, aga vaktsiin kindlasti mitte. Kui põhjust ei tea, kuidas siis saab vaktsiini välistada?“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADNeed on kaks eri küsimust. WHO eristab: kas vaktsiin saab seda põhjustada (rahvastiku tasand) ja kas see põhjustas seda sellel inimesel. Kui suured rahvastikuuuringud annavad tugeva „ei“, siis WHO järgi ei saa vaktsiin olla põhjus ka üksikjuhul. [72] Kui 657 461 lapse seas ei ole vaktsineeritutel autismi rohkem kui vaktsineerimata lastel, saab vaktsiini autismi põhjusena välistada ka siis, kui iga lapse autismi tegelikku põhjust ei tea. [83] Ajalugu näitab, miks see on oluline: vt 14 „vaktsiinikahjustusega“ last. „Põhjus teadmata“ ei tähenda, et tühi koht täidetakse vaktsiiniga.
VÄIDE 09 · EKSEEM VALE„Lapsel tekib ekseem, aga seda ei saa registreerida, sest arst diagnoosis atoopilise dermatiidi, aga kõrvaltoimete nimekirjas on dermatiit.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADSiin on kaks viga. Esiteks: atoopiline dermatiit ongi atoopiline ekseem. USA dermatoloogide juhend: „Atopic eczema is synonymous with AD“. Ametlik eestikeelne ravimitekst: „atoopilise dermatiidi (tuntakse ka kui atoopilist ekseemi)“. [99] [101] [102] Teiseks: teatist ei võrrelda infolehe nimekirjaga. Teataja kirjeldab kõrvaltoimet oma sõnadega ja see kodeeritakse rahvusvahelisse terminisõnastikku. Ravimiamet palub eriti teatada just neist kõrvaltoimetest, mida infolehel ei ole. [94] [98] [96] Miks ekseem vaktsiini järel tihti „tekib“? See algab kõige sagedamini 3.–6. elukuul, umbes 60% juhtudest esimesel eluaastal, ja tabab umbes kahte last kümnest. Need on täpselt imikuvaktsiinide kuud. [99] [100] [104] Süstemaatilises ülevaates lapseea vaktsiinid allergiariski ei tõstnud. [105] Ausalt: Infanrix hexa infolehel on „väga harv: sügelus (dermatiit)“, ühes Austraalia kohordis oli hilisem DTaP-vaktsiin seotud vähema ekseemiga ja Taani suures uuringus oli atoopilise dermatiidi tulemus piiripealne. [103] [106] [84]
VÄIDE 10 · VALETEADE ON KURITEGU OSALINE TÕDE„Valeteate tegemine VAERS-i on kuritegu ja karistatav. Vaevalt et neid valeteate tegijaid palju on.“
MIDA ALLIKAD NÄITAVADHoiatus on tõesti VAERS-i vormil ja seadus on olemas. [4] Seadus karistab aga teadlikku ja tahtlikku valet. [13] Enamik eksitavaid teateid ei ole valed, vaid siirad eksitused: teataja usub, et vaktsiin oli süüdi. See ei ole kuritegu ja seadus ei ütle midagi selle kohta, kui palju VAERS-is on valesid järeldusi. Ja välja mõeldud teade tehti ikkagi. [20] Ühtki kohtuasja VAERS-i valeteate eest me avalikest allikatest ei leidnud.