VÄITE KONTROLL · COVID-19 JA VÄHK
Palju jagatud 2023. aasta artikkel ei tõenda, et vaktsineerimine tekitab või kiirendab vähki. Senise tõendusmaterjali järgi ei ole COVID-19 vaktsiinide põhjustatud vähi, selle taastekke ega progresseerumise kohta tõendeid. Allpool näitame algallikate põhjal, miks.
Valdes Anguesi ja Perea Bustose kirjutis „SARS-CoV-2 Vaccination and the Multi-Hit Hypothesis of Oncogenesis” on kirjanduse ülevaade ja oletuslike mehhanismide käsitlus. Selles ei ole autorite enda kliinilist uuringut, patsientide võrdlusrühmi ega arvutatud vähiriski. Selle põhjal ei saa väita, et COVID-19 vaktsiinid põhjustavad, taastavad või kiirendavad vähki. [1]
Laboratoorne oletus ei ole tõend vähist inimesel. Põhjusliku väite jaoks oleks vaja usaldusväärseid võrdlusandmeid vähidiagnooside ja taastekke kohta koos teiste riskitegurite arvestamisega. Neid andmeid see artikkel ei sisalda.
Kirjutis koondab teiste tööde põhjal oletusi põletiku, immuunvastuse, ogavalgu ja kasvaja tekke kohta. Samuti viitab see üksikjuhtudele ja USA kõrvaltoimete teavitussüsteemi VAERS teadetele. Need materjalid ei mõõda vaktsiinist põhjustatud vähiriski. Artikli kokkuvõttes ei ole tulemust, et vaktsiin vähki põhjustab. [1]
Retsenseerimine kestis artikli päises märgitud kuupäevade järgi 1.–7. detsembrini 2023. See kirjeldab avaldamisprotsessi kiirust; otsustav on siiski uuringukavandi ja andmete puudumine. [1]
Artikkel toetub siin in silico ehk arvutuslikule tööle viiruse ogavalgu S2 osa kohta. Arvutis ennustatud seondumine ei näita, et see toimuks inimese rakkudes pärast vaktsineerimist, pärsiks kasvajavastast kaitset või suurendaks vähijuhtude arvu. [1] [2]
Aldéni ja kolleegide katse tehti Huh7 maksavähi rakuliiniga laboris. Nad uurisid rakus mRNA-st tekkinud DNA jälgi; uuring ei näidanud vaktsiinijärjestuse lõimumist inimese genoomi ega mõõtnud vähki vaktsineeritud inimestel. Rakuliini leidu ei saa selliseks tõendiks ümber nimetada. [3]
VAERS võtab vastu teateid ka siis, kui põhjus on teadmata. Süsteem on mõeldud võimalike ohusignaalide märkamiseks, mitte diagnooside põhjuse või riski arvutamiseks. Teatele järgneks alles kontroll võrdlusandmetega. Seda piirangut selgitab VAERS ise. [4]
Ajaline järgnevus üksi ei ütle põhjust. Vähi diagnoos võib järgneda vaktsineerimisele juhuslikult või tulla välja tihedama arstliku jälgimise käigus. Samuti mõjutas pandeemia sõeluuringuid ja diagnoosimist: USA vähiregistrite analüüs leidis 2020.–2021. aastal oodatust vähem diagnoose. See uuring ei testi vaktsiini mõju, kuid näitab, miks pelgalt diagnooside ajajoont ei saa põhjuslikult lugeda. [5]
USA riiklik vähiinstituut (NCI) ütleb otse: puuduvad tõendid, et COVID-19 vaktsiinid põhjustaksid vähki, selle taasteket või haiguse progresseerumist. Väidet, et viidatud Cureuse artikkel oleks selle seose „ära tõestanud”, ei saa NCI hinnangu ega artikli enda sisuga kooskõlla viia. [6]
2025. aasta Nature uuringus seostus mRNA-vaktsineerimine immuunravi saanud kopsuvähipatsientide pikema elulemusega (mediaan 37,3 vs 20,6 kuud). See oli tagasivaatav vaatlus, mitte juhuslikustatud katse. 2026. aasta Prantsuse üleriigilises 95 015 patsiendi analüüsis oli elulemuse seos tagasihoidlik ja ajutine; sarnaseid varaseid mustreid nähti teiste vaktsiinidega. Seetõttu ei tõesta need tulemused, et COVID-vaktsiin ise ravib vähki, kuid need ei toeta ka väidet, et see süstemaatiliselt kiirendab vähi kulgu. [7] [8]
Hispaania Kataloonia kohortuuringus, mis hõlmas 184 744 vähipatsiendiga esmast vaktsineerimisvõrdlust, seostus täielik vaktsineerimine väiksema COVID-19 tõttu haiglaravi ja surma riskiga. See uuring käsitles nakkuse raskeid tagajärgi, mitte vähi teket. [9]
2025. aasta tagasivaatavas uuringus esines vaktsineeritute seas ühe aasta jooksul rohkem mõne vähiliigi diagnoose. Rohkem diagnoose ei tähenda, et vaktsiin need vähid tekitas. Autorid nimetavad leidu epidemioloogiliseks seoseks ja ütlevad, et põhjusliku seose selgitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Ühe aasta jälgimisaeg on paljude tahkete kasvajate tekkimise hindamiseks lühike. [10]
2026. aasta sõltumatu metoodikakäsitlus näitas, miks põhjuslik järeldus ei pea: rühmade jälgimine algas eri kuupäevadel, uuring ei kontrollinud kõiki olulisi riskitegureid ja sagedasem arstlik jälgimine võib tuua välja juba varem olemas olnud kasvajad. Lisaks tehti palju võrdlusi ilma juhuleidude arvu korrigeerimata. Selle uuringu põhjal ei saa omistada lisadiagnoose vaktsiinile. See ilmus pealegi kaks aastat pärast Cureuse artiklit. [11]
Cureuse artikkel ei ole vaktsineeritute vähiriski uuring. Selles puudub vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste võrdlus ning see ei tõesta, et vaktsiin tekitab, taastab või kiirendab vähki. USA riikliku vähiinstituudi hinnangul puuduvad tõendid COVID-19 vaktsiinide põhjustatud vähi, taastekke või progresseerumise kohta. [1] [6]
ALGALLIKAD / 11
Leht hindab avaldatud uuringuid seisuga 30.09.2026. Isikliku vähidiagnoosi või ravi küsimustes räägi oma raviarstiga.