KAINE MÕISTUS.Kõik teemad ↗

VÄITE KONTROLL · ALUMIINIUM VAKTSIINIDES

Kas vaktsiinide alumiinium mürgitab last? Ei mürgita.

Alumiinium on vaktsiinis selleks, et immuunsüsteem süsti märkaks. Eesti laps saab riikliku kava kõigist vaktsiinidest kokku 3,5–4,8 milligrammi alumiiniumi 18 aasta jooksul. Taanis jälgiti 1,2 miljonit last ja suurem alumiiniumikogus ei tõstnud ühegi 50 kroonilise haiguse riski.

Loe lühivastust Kuula helilugu · 33 min
EESTI KAVAKEHAS1,2 MILJONIT LAST15 VÄIDETUUENDATUD 25.10.2026
KUULA

Kas alumiinium vaktsiinides on tõesti mürgine?

Vestlus selle lehe teemal · 33 minutit. Sobib kuulamiseks autoroolis, jalutades või kõrvale tööd tehes.

Helilugu on üldine ülevaade. Täpsed arvud ja algallikad on allpool tekstis. Laadi alla (mp3, 16 MB)

01 / LÜHIVASTUS

Kogus ja kiirus loevad.

Internetis levib väide, et vaktsiinide alumiinium kuhjub lapse ajju ja põhjustab autismi, allergiaid ning autoimmuunhaigusi. Alumiinium võib tõesti kahjustada, kui seda tuleb palju, pikka aega ja otse verre ning neerud ei suuda seda välja viia. Vaktsiinis on seda doosi kohta 0,3–0,82 mg. See vabaneb lihasest nädalate ja kuude jooksul ning väljub peamiselt neerude kaudu. Kas sellest kogusest tuleb kahju, on uuritud miljonite lastega. Kahju ei leitud. [35] [46] [50]

Üks levinud vastuargument on vale. Sageli öeldakse, et rinnapiimast saab laps rohkem alumiiniumi kui vaktsiinidest. Alla neelab ta rinnapiimast tõesti rohkem, aga toidust jõuab verre vaid 0,1–0,8%. Verre jõuab esimesel poolaastal vaktsiinidest kümneid kuni sadu kordi rohkem alumiiniumi kui rinnapiimast. Seda ütlevad ka FDA ja USA mürgiste ainete agentuuri teadlased. Ohutus ei tulene sellest võrdlusest, vaid sellest, et kehakoormus jääb ohutu taseme alla ja et lastel kahju ei leita. [26] [27]

Vaktsiinide ja autismi seose suured uuringud on koos autismi lehel. See leht vaatab ainult alumiiniumi.

02 / MIKS SEE SEAL ON

Abiaine, mis paneb immuunsüsteemi tähele panema.

Alumiiniumisoolad, alumiiniumhüdroksiid ja alumiiniumfosfaat, on vaktsiinis adjuvandid ehk immuunvastuse võimendajad. Säilitusained on teised ained, näiteks 2-fenoksüetanool. Need hoiavad mitmedoosilise viaali steriilsena. [35] [16]

01

Kasutusel alates 1930. aastatest.

1926. aastal leiti, et alumiiniumiga sadestatud difteeriatoksoid annab merisigadel tugevama vastuse. 1932. aastal hakati sellist vaktsiini lastele tegema. Umbes 70 aastat oli alumiinium ainus litsentseeritud adjuvant. [94] [35] [95]

02

Puhastatud vaktsiinil puudub ohusignaal.

Päris mikroob kannab endaga kaasa signaale, mis panevad immuunsüsteemi reageerima. Puhastatud valgust või toksoidist vaktsiinis neid ei ole ja kaitse jääb sageli nõrgaks. Elusvaktsiinid ja mRNA-vaktsiinid annavad signaali ise, seepärast neis alumiiniumi ei ole. Imikueas on adjuvant eriti oluline. [35]

03

Toime on inimestel mõõdetud.

1960. aastatel Uus-Guineas said rasedad teetanuse vastu kas kolm süsti ilma alumiiniumita või kaks süsti alumiiniumfosfaadiga. Ilma alumiiniumita langes kaitse kiiresti. Alumiiniumiga püsis kaitsev tase üle kolme aasta. [96] FDA teadlaste sõnul on alumiiniumiga teetanuse- ja difteeriatoksoid lapse esmasel vaktsineerimisel „selgelt tõhusam“. [18]

04

Kuidas täpselt, on osaliselt lahtine.

Kaua arvati, et alumiinium hoiab antigeeni süstekohas kinni nagu ladu. Hiirtel lõigati süstekoht kaks tundi pärast süsti ära ja immuunvastus jäi samaks. [99] Alumiiniumiosakesed lõhuvad immuunraku sees põiekesi ja käivitavad NLRP3-nimelise häiresüsteemi. Surevad rakud vabastavad kusihapet ja DNA-d, mis on keha enda ohusignaalid. [101] [103] [104] Osas katsetes NLRP3-t antikehade tekkeks vaja ei olnud. [102] Ülevaate järgi on see vaieldav ja radu on mitu. [100] Toime on kindel, detailid on uurimisel.

ALUMIINIUMIGA (EESTI KAVA)

  • Kuuevalentne vaktsiin 3, 4,5 ja 6 kuu ning 1,5–2 aasta vanuses
  • DTaP-IPV 6–7 aasta vanuses
  • HPV 12–14 aasta vanuses
  • dTap 15–16 aasta vanuses
  • Riskirühmadele: B-hepatiit sünnil, pneumokokk, meningokokk B

ALUMIINIUMITA (EESTI KAVA)

  • BCG (tuberkuloos) 1–5 päeva vanuses
  • Rotaviiruse vaktsiin (suukaudne)
  • MMR (leetrid, mumps, punetised)
  • Gripivaktsiinid
  • Tuulerõugete vaktsiin (kavaväline)

Koosseis: Eesti immuniseerimiskava lisa 1 ja Terviseameti käsiraamat, alumiinium vaktsiinide ravimi omaduste kokkuvõtetest. [1] [2] [4] [13] [14] [15]

03 / KUI PALJU

Alla viie milligrammi terve lapsepõlve peale.

Eesti laps saab alumiiniumiga vaktsiini riikliku kava järgi seitse korda. Terviseamet nimetab kolm võimalikku kuuevalentset vaktsiini ja hanketeatest ei selgu, milline neist parajasti kasutusel on. Seepärast on tabelis vähim ja suurim võimalik kogus. [1] [2] [5] [6] [8] [9] [3] [7] [11] [10]

VANUS · VAKTSIINVÄHIM (mg)SUURIM (mg)
3 kuud · kuuevalentne (DTaP-IPV-Hib-HepB), 1. doos0,600,82
4,5 kuud · kuuevalentne, 2. doos0,600,82
6 kuud · kuuevalentne, 3. doos0,600,82
0–6 kuud kokku1,802,46
1,5–2 aastat · kuuevalentne, 4. doos0,600,82
2. eluaastaks kokku2,403,28
6–7 aastat · DTaP-IPV0,300,50
12–14 aastat · HPV, üks doos0,500,50
15–16 aastat · dTap0,330,50
18. eluaastaks kokku · 7 süsti3,534,78

Riskirühma imik saab sünnil lisaks B-hepatiidi vaktsiini (0,25 mg). Kui vanem ostab lisaks pneumokokivaktsiini, lisandub kolme doosiga 0,375 mg. [12] [15] Võrdluseks: Taani lapsed said 2. eluaastaks mediaanina 3 mg ja USA lapsed saavad 18. eluaastaks umbes 7–8 mg. [46] [28]

0,82mgsuurim alumiiniumikogus ühel Eesti imiku vaktsineerimiskorral [5]
3,5–4,8mgkokku kõigist kava vaktsiinidest 18. eluaastaks
~122mgühes käsimüügis müüdavas maohappe tabletis (Maalox), päevas kuni 12 tabletti [24]
1,6–13mgalumiiniumi sööb Euroopa täiskasvanu toiduga iga päev [21]

Aus võrdlus toiduga

Toidus on alumiiniumi igal pool, sest see on maakoores kõige levinum metall. Rinnapiimas on seda kõige vähem, piimasegudes kümme ja enam korda rohkem. [22] Aga toidust imendub verre ainult tühine osa: EFSA hinnangul umbes 0,1%, FDA mudelis 0,78%. Vaktsiini alumiinium jõuab lõpuks verre kogu ulatuses. [21] [27] [25]

ALLIKAS, ESIMESED 6 KUUDALLA NEELATUDVERRE (0,1%)VERRE (0,78%)
Rinnapiim5,5 mg0,005 mg0,04 mg
Lehmapiimal põhinev segu27 mg0,03 mg0,21 mg
Sojasegu (suurim hinnang)127 mg0,13 mg0,99 mg
Eesti kava vaktsiinid (3 süsti)1,8–2,5 mg süstitakse1,8–2,5 mg1,8–2,5 mg

Toidukogused FDA mudelist (päevakogus × 182 päeva) ja Philadelphia lastehaigla hinnangust. Verre jõudva koguse arvutasime ise kahe imendumismääraga. [27] [28]

Mida see tähendab. Toidust neelab laps rohkem, vaktsiinidest jõuab verre rohkem. Ohutuse küsimus on, kas verre jõudnud kogus jääb ohutu taseme alla. FDA mudelis jäi imiku kehakoormus aeglase vabanemise korral kogu esimese eluaasta alla poole ohutust tasemest. [27] Mudeli nõrk koht on see, et inimese alumiiniumi püsimise kõver põhineb ühel vabatahtlikul ja vabanemine süstekohast neljal küülikul. Seepärast on olulised mõõtmised lastel. [30] [29] [37] [46]

04 / MIS KEHAS JUHTUB

Aeglane tilk, mitte laine.

Inimese andmed alumiiniumi liikumise kohta pärinevad uuringutest, kus vabatahtlikele süstiti märgistatud alumiiniumi lahustunud kujul otse veeni. Vaktsiini jaoks on see halvim võimalik olukord, sest kogu kogus jõuab verre korraga. Vaktsiinis on alumiinium lahustumatu sool lihases. [30] [31] [27]

  1. Süstekohtlihas, lahustumatu soolAlumiiniumhüdroksiid ja -fosfaat ei lahustu vees. Kehavedelikud lahustavad neid aeglaselt. Ainus mõõtmine märgistatud alumiiniumiga tehti küülikutel: 28 päevaga jõudis verre umbes 17% hüdroksiidist ja 51% fosfaadist. Katses oli kaks küülikut kummagi adjuvandi kohta. [29] [27]
  2. Veritransferriin ja tsitraatVeres seotakse üle 90% alumiiniumist transferriiniga, mis on raua kandjavalk. Ülejäänu seotakse peamiselt tsitraadiga. Terve inimese seerumis on alumiiniumi tavaliselt 1–3 µg liitri kohta. [33] [22]
  3. Neerudüle 95% uriinigaÜle 95% verest lahkuvast alumiiniumist väljub neerude kaudu, umbes 2% sapiga. Kui kuuele vabatahtlikule süstiti lahustunud alumiiniumi otse veeni, eritus esimese päevaga uriiniga 59%. Viiendal päeval oli kehas alles 27%. [33] [31]
  4. Mis jääbpeamiselt luudesseVäike osa jääb aastateks. Ühel vabatahtlikul oli 8 aasta pärast kehas alles umbes 2% veeni süstitud kogusest, tõenäoliselt luudes. Terve täiskasvanu kehas on kokku 30–50 mg alumiiniumi: umbes pool luudes, veerand kopsudes (sissehingatud tolm) ja umbes 1% ajus. See on kogu elu jooksul toidust ja õhust kogunenud alumiinium. [32] [22] [33]

Mõõtmised lastel

01

Päev pärast süsti vere tase ei tõusnud.

15 enneaegsel imikul mõõdeti vere alumiiniumi enne vaktsineerimist ja 24 tundi pärast seda. Tase ei tõusnud. [36] [35]

02

Vere tase ei sõltunud vaktsiinidest.

85 imikul vanuses 9–13 kuud ei olnud vere ega juuste alumiinium seotud sellega, kui palju alumiiniumi nad vaktsiinidest olid saanud. Vere alumiinium ei olnud seotud ka arengutestiga. Ausalt: kui üks äärmuslik väärtus välja jäeti, oli juuste alumiinium seotud veidi nõrgema motoorikaskooriga. Autorid soovitasid seda edasi uurida. [37]

Kus alumiinium päriselt kahju tegi. 1970. aastatel haigestusid dialüüsihaiged dementsusesse. Neerud ei töötanud ja alumiiniumi tuli aastaid iga päev dialüüsiveest ja alumiiniumiga ravimitest. Surnute ajukoores oli alumiiniumi umbes kümme korda rohkem kui võrdlusrühmas. Kui dialüüsivee alumiiniumisisaldus viidi alla 10 µg liitri kohta, haigus praktiliselt kadus. [38] [39] 1990. aastatel leiti, et sügavalt enneaegsed imikud, keda toideti üle 10 päeva veeni alumiiniumirikka lahusega (umbes 45 µg kehakaalu kilogrammi kohta päevas), arenesid hiljem veidi aeglasemalt. [40] [41] Ühised tingimused: neerud ei puhastanud, kokkupuude oli pidev ja alumiinium läks otse verre. Vaktsiini järel jõuab 5 kg imiku verre esimestel nädalatel umbes 0,7–1,8 µg kilogrammi kohta päevas (meie arvutus FDA mudeli eeldustel). See jääb alla piiri, mida USA määrus hoiatab neeruhaigetele (4–5 µg/kg päevas), aga mitte tuhandeid kordi. Ja see ei kesta kuude kaupa iga päev. [27] [19]

05 / SUURED UURINGUD

Miljonid lapsed, mitte viis aju.

Mudelid ja loomkatsed näitavad, mis võiks juhtuda. Suured inimuuringud näitavad, mis juhtub. Kõige tugevamad neist vaatavad iga last eraldi ja võrdlevad rohkem ja vähem alumiiniumi saanud lapsi.

1 224 176Taani last, kelle vaktsiinialumiinium arvutati 2. eluaastani [46]
50kroonilist haigust: autoimmuunsed, allergilised ja neuroarengulised [46]
0,93autismispektri häire riskisuhe iga lisamilligrammi kohta (0,89–0,97) [46]
59uuringut Kanada rahvatervise ameti 2026. aasta ülevaates [50]
01

Taani, 1,2 miljonit last (2025).

Taanis muutus vaktsiinide alumiiniumisisaldus aastate jooksul riiklike otsuste tõttu, seega said eri aastatel sündinud lapsed eri koguse. Iga lisamilligrammi kohta oli autoimmuunhaiguste riskisuhe 0,98, allergiliste haiguste 0,99, autismispektri häire 0,93, ADHD 0,90, astma 0,96, toiduallergia 0,84, 1. tüüpi diabeedi 1,03 (0,92–1,15) ja tsöliaakia 0,98. Uuringut ei rahastanud keegi väljastpoolt. [46] Ausalt: väga harvade haiguste väikest riski ei saa välistada, atoopilise dermatiidi tulemus (1,02; 1,00–1,04) on piiripealne ja alla 1 jäävad riskisuhted ei tähenda, et alumiinium kaitseks.

02

BMJ süstemaatiline ülevaade (2026).

Kanada rahvatervise amet koondas 59 uuringut. Kõrge kvaliteediga randomiseeritud uuringud ja suured kohordid ei näidanud seost astma, autismi ega muude krooniliste haigustega. Ainus järjekindel leid oli süstekoha sügelev sõlm, mis esineb harva ja möödub. [50]

03

HPV-vaktsiin, miljonid tüdrukud ja naised.

Taanis ja Rootsis uuriti 997 585 tüdrukut. Alumiiniumiga HPV-vaktsiin ei tõstnud autoimmuun-, närvi- ega trombihaiguste riski. Täiskasvanud naiste uuringus oli 3,1 miljonit naist. Ainus järele jäänud signaal oli tsöliaakia, mida autorid seletasid sellega, et vaktsineerimiskäik tõi alladiagnoositud haiguse välja. [51] [52]

04

Sama vaktsiin alumiiniumiga ja ilma.

Ligi 70 000 täiskasvanut said alumiiniumiga või alumiiniumita B-hepatiidi vaktsiini. Immuunhaigusi ei olnud alumiiniumi rühmas rohkem. [55] Cochrane’i rühm võrdles 2004. aastal alumiiniumiga ja alumiiniumita DTP-vaktsiine. Alumiiniumiga oli süstekohas rohkem punetust ja kõvastumist, aga raskeid ega püsivaid kahjusid ei leitud. [57]

WHO vaktsiiniohutuse komitee (detsember 2025): kõrge kvaliteediga tõendid ei näita seost vaktsiinides kasutatava alumiiniumi jälgkoguse ja autismispektri häire vahel. Komitee toetab alumiiniumadjuvandiga vaktsiinide kasutamise jätkamist. [58]

06 / AUSAD TÕETERAD

Mis on tõsi ja mida see tähendab.

Kriitikud ei mõtle kõike välja. Allpool on leiud, mis on päris. Need on leidnud ja avaldanud vaktsiiniuurijad ise.

01

Sügelev sõlm süstekohas.

Mõnel lapsel tekib süstekohta naha alla sügelev sõlm, sageli koos alumiiniumi kontaktallergiaga. 1990. aastatel Göteborgis tekkis see ühe tootja vaktsiiniga peaaegu 1 lapsel 100-st, hilisemas Rootsi kohordis 0,83%-l ja Taanis 0,34%-l. Risk oli suurem, kui laps sai rohkem alumiiniumi. [59] [60] [63] Sõlm võib sügeleda aastaid. 745 lapse pikaajalises jälgimises oli 86% täielikult terve mediaanselt 6,6 aasta pärast, ja kordusvaktsiini järel teatas kergest mööduvast sügelusest vaid 3%. Kontaktallergia kadus kolmel neljast. [61] [62]

02

Rohkem süstekoha reaktsioone.

Adjuvandiga vaktsiinid põhjustavad sagedamini punetust, turset ja valu süstekohas ning vahel palavikku. Need mööduvad tavaliselt mõne päevaga. [20] [65]

03

Üks USA uuring leidis astmaseose.

CDC andmebaasist leiti 326 991 lapsel väike seos alumiiniumikoguse ja püsiva astma vahel. Riskisuhe oli 1,19 lisamilligrammi kohta. Autorid kirjutasid ise, et see ei ole tugev tõend vaktsiinide alumiiniumi ohutuse kahtluse alla seadmiseks. Seos nõrgenes täielikult vaktsineeritud lastel ja andmed perekonna allergiate, suitsetamise ja sissetuleku kohta puudusid. [64] Taani uuring kordas analüüsi neli korda suuremal kohordil ja seost ei leidnud (0,96). [46] [48] Sama USA andmebaasi 584 171 lapse uuringus ei kaasnenud suurema alumiiniumikogusega 1. tüüpi diabeedi riski tõusu. [56]

04

Üks alarühm Taani lisamaterjalis.

Taani uuringu lisamaterjalis oli 2007–2018 sündinud laste seas Aspergeri sündroomi tõus. Autorid ei pannud seda põhitulemuste hulka, sest andmed olid puudulikud, ja soovitasid tõlgendada ettevaatlikult. Põhianalüüsis oli Aspergeri riskisuhe 1,13 (0,89–1,44), kaheksa aasta jälgimisel 1,02. [49] [46]

05

102 uuringu analüüsis kasu ei paistnud.

Kopenhaageni rühma analüüsis ei paistnud ka alumiiniumi kasu immuunvastusele. Kokku võeti aga peamiselt gripi- ja katsejärgus vaktsiinid, kus alumiiniumi kasu ongi teadaolevalt väike, ning tõendi kindlus oli väga madal. Sama rühm ei leidnud ka seda, et suurem alumiiniumikogus annaks rohkem kõrvalnähte. [65] [66]

07 / MMF, LOOMKATSED, TAGASIVÕTMISED

Kust hirm pärit on ja mis sellest sai.

Enamik alumiiniumihirme toetub vähestele uurimisrühmadele ja nende loomkatsetele, ajukudede mõõtmistele ning riikide võrdlustele. Mitme töö taga on samad autorid. Siin on, mis neist uuringutest sai.

PRANTSUSMAA · 1998–2004 · MMF

Süstekoha jälg, mida peeti haiguseks

Prantsuse uurimisrühm leidis lihasbiopsiates vaktsiini süstekohas alumiiniumiosakesi sisaldavaid makrofaage. Leidu hakati nimetama makrofaagiliseks müofastsiidiks (MMF) ja seostama väsimuse ning lihasvaluga. WHO märkis 1999. aastal, et leid on peaaegu ainult Prantsusmaal, sest seal võetakse biopsia tavaliselt deltalihasest, kuhu süstitakse ka vaktsiine. Mujal võetakse biopsia enamasti teisest lihasest. WHO soovitas võrdlusuuringut. [68]

Tulemus: Prantsuse ravimiamet tegi juhtkontroll-uuringu. WHO hinnang 2004: alumiiniumiga makrofaagide püsimine varasema süsti kohas „ei ole seotud kindlate kliiniliste sümptomite ega haigusega“. Prantsuse Meditsiiniakadeemia nimetas leidu 2012. aastal vaktsiinitätoveeringuks. [69] [70] [71]
AUSTRAALIA, USA, PRANTSUSMAA · 2005–2013

Sama leid ilma haiguseta

Austraalias leiti MMF-kolle juhuslikult sportlikul mehel, kellel lihaskaebusi ei olnud. Kaheksal lapsel leiti sama kolle lihasbiopsias, mis tehti muu haiguse kahtluse tõttu. Viiel neist selgus geneetiline lihas- või ainevahetushaigus. [72] [73]

Tulemus: Prantsuse rahvatervise kõrgnõukogu kirjutas 2013. aastal, et vaidlus pärineb „ühe uurimisrühma“ töödest maailmas, ning küsis, miks Prantsusmaal leitud üle 1000 patsiendiga haigus on teistes riikides nii harv. BMJ 2026: MMF-i uuringud olid väikesed ja kontrollrühmata, tõendi kindlus väga madal. [70] [50]
JOURNAL OF AUTOIMMUNITY · 2011 · ASIA

Sündroom, mida ei saa ümber lükata

Iisraeli immunoloogid Yehuda Shoenfeld ja Nancy Agmon-Levin koondasid silikoonimplantaatide kaebused, Lahesõja sündroomi, MMF-i ja vaktsineerimisjärgsed nähud ühe nime alla: ASIA. Päästik võib kriteeriumide järgi olla infektsioon, vaktsiin, silikoon või ükskõik milline adjuvant. Ajapiiri ei ole ja „tüüpilised“ sümptomid on väsimus, halb uni, lihas- ja liigesevalu ning mäluhäired. [74] [75]

Tulemus: süstemaatilise ülevaate järgi on kriteeriumid nii laiad, et väga vähe autoimmuunhaigusi saaks ASIA diagnoosist välja jätta. Allergia immuunravi saavad patsiendid saavad 100–500 korda rohkem süstitud alumiiniumi kui HPV- või B-hepatiidi vaktsiini saajad, kuid neil oli autoimmuunhaigusi vähem, mitte rohkem. B-hepatiidi vaktsiini metaanalüüs: OR 1,06. [76] [77] [78]
USA · 2014–2018 · VAKTSIINIKOHUS

ASIA kohtus

USA vaktsiinikahjude programmis tunnistas ASIA autor ise mitmes HPV-vaktsiini asjas hageja eksperdina. 2014. aasta otsuse järgi tunnistas ta, et ASIA ei ole tõestatud teooria. Tema arvates sobis teooriaga ükskõik milline aeg süstist sümptomiteni: päevad, kuud või aastad. [79]

Tulemus: nõuded jäeti rahuldamata. Ühes asjas avaldas ekspert sama patsiendi teadusajakirjas ASIA juhtumina. 2018. aastaks oli ASIA programmis juba mitu korda „teaduslikult ebausaldusväärsena“ tagasi lükatud ja erikohtunik hoiatas hagejat ette. [80] [81]
JOURNAL OF INORGANIC BIOCHEMISTRY · 2011

Riikide võrdlus

Kahes artiklis võrreldi eri riikide vaktsiinide alumiiniumikogust ja autismi levimust ning järeldati, et alumiinium võib autismi põhjustada. Need on ökoloogilised uuringud: neis ei vaadata ühtki last eraldi. [83]

Tulemus: WHO vaktsiiniohutuse komitee nimetas 2012. aastal mõlemat tööd „tõsiselt vigaseks“ ja leidis, et vigade tõttu ei sobi need isegi hüpoteesi tõstatamiseks. [82]
JOURNAL OF INORGANIC BIOCHEMISTRY · 2017

Muudetud joonised

Sama uurimisrühma hiireuuring väitis, et vaktsiiniannustes alumiinium lülitab hiire ajus sisse autismiga seotud geene. Teadusfoorumis märgati, et joonistel on korduvad geelipildid ja kontrolltulemusi on eemaldatud. [84]

Tulemus: artikkel võeti autorite ja toimetaja palvel tagasi. Kaasautor Christopher Shaw tunnistas, et tema enda analüüsi järgi olid joonised muudetud.
VACCINE · 2016

HPV-vaktsiin ja hiirte käitumine

Hiireuuring väitis, et alumiiniumadjuvant ja HPV-vaktsiin põhjustavad noortel emastel hiirtel käitumishäireid. Artikkel ilmus ajakirja veebis 2016. aasta jaanuaris. [85]

Tulemus: ajakiri võttis selle kuu ajaga tagasi, sest „metoodika on tõsiselt vigane ja artikli väited on põhjendamatud“. Autorid avaldasid sama järeldusega töö teises ajakirjas, kus seda tagasi võetud ei ole. Sama juhtus 2018. aastal lammaste uuringuga: üks ajakiri eemaldas selle valimi suuruse ja juhuslikkuse pärast, hiljem ilmus see mujal. [86] [87]
TOXICOLOGY · 2017–2018

Väike doos ohtlikum kui suur?

Hiireuuringus leiti käitumismuutusi ainult väikseima alumiiniumidoosiga rühmas, mitte kaks ja neli korda suurema doosi korral. Uuringut rahastas osaliselt Prantsuse ravimiamet. [88] [89]

Tulemus: ravimiameti teaduskomitee pidas tulemusi „liiga esialgseteks“, et teha järeldusi vaktsiinide ohutuse kohta. Kui kriitikud küsisid meetodite kohta, vastasid autorid kirjaga, mis väitis, et kriitikud valetavad oma töökoha kohta. Väide oli vale ja ajakiri võttis kirja tagasi. [90]
J TRACE ELEM MED BIOL · 2018

Viis aju, ühtegi võrdlusaju

Uuringus mõõdeti alumiiniumi viie autistliku inimese ajukoes ja nimetati väärtusi ühtedeks kõrgeimateks, mis kunagi mõõdetud. Võrdluseks ei mõõdetud ühtki autismita inimese aju. Rahastajaks oli vaktsiinikriitiline sihtasutus CMSRI. [91] [92]

Tulemus: ajusagarate keskmised olid 2,3–3,8 µg grammi kuivkaalu kohta. Need mahuvad vahemikku 0,1–4,5 µg/g, mida sama uurija oli varem nimetanud inimaju tavaliseks. Uuring ei mõõtnud vaktsineerimist ega saa öelda, kust alumiinium pärines. [39]
BMC MEDICINE · 2013

Plastkerakesed hiire ajus

Uurijad süstisid hiirte lihasesse fluorestseeruvaid plastkerakesi ja alumiiniumiga kaetud nanoosakesi ning otsisid neid hiljem ajust. Vaktsiini doos oli hiire kohta umbes viis inimdoosi ja rühmas oli kolm hiirt. Kõige rohkem jõudis osakesi ajju siis, kui ajju pumbati kateetriga põletikuainet või kui hiirtel oli aju kaitsebarjäär kahjustatud. [93]

Tulemus: autorid kirjutasid ise, et normaaltingimustes toimub see „väga väikeses tempos“, mis seletab alumiiniumi head talutavust. Pediaatriaakadeemia ajakirja hinnangul on mudel kunstlik. [35]
08 / VÄITED ÜKSHAAVAL

Levinud väited ja mida allikad ütlevad.

Need väited korduvad vaktsiinikriitilistel lehtedel ja 2025. aasta USA arutelus. Kus väites on tõetera, ütleme selle välja.

VÄIDE 01 · NEUROTOKSIIN ANNUS LOEB

„Alumiinium on tunnustatud neurotoksiin.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Suures koguses on. Alumiinium kahjustas aju dialüüsihaigetel, kelle neerud ei töötanud ja kes said seda aastaid iga päev, ning enneaegsetel imikutel, kes said seda nädalaid otse veeni. [38] [40] Need on täpselt tingimused, mida vaktsineerimisel ei ole. Ameerika Pediaatriaakadeemia ajakirja 2026. aasta ülevaade: miljardite doosideni ulatuva kasutuse ja tiheda ohutusseire juures ei tea autorid ühtki teadet, mis viitaks usutavalt vaktsiinist tekkinud alumiiniumimürgitusele. [35] Vt kus alumiinium päriselt kahju tegi.

VÄIDE 02 · 100% IMENDUB TÕSI, KUID

„Toidust imendub 0,1%, süstist 100%. Toiduga võrdlemine on õunte võrdlemine pirnidega.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Esimene pool on tõsi ja me ütleme selle võrdluses ise välja: verre jõuab vaktsiinidest rohkem alumiiniumi kui rinnapiimast. [25] [26] Just seepärast ei võrdle teadlased söödud ja süstitud milligramme, vaid seda, kui palju jõuab verre ja kas see jääb ohutu taseme alla. FDA mudelis jäi imiku kehakoormus aeglase vabanemise korral kogu esimese eluaasta alla poole ohutust tasemest. [27] Verre jõudnud alumiinium on sama aine, ükskõik kust see tuli, ja see väljub samamoodi neerude kaudu.

VÄIDE 03 · TROOJA HOBUNE VALE

„Immuunrakud kannavad alumiiniumi ajju ja see jääb sinna aastateks.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Väide põhineb hiireuuringul, kus süstiti peamiselt plastkerakesi, rühmas oli kolm hiirt ja ajju jõudmist võimendati kateetriga ajju pumbatud põletikuainega. Autorid kirjutasid ise, et normaaltingimustes juhtub see väga aeglaselt. [93] Inimese ajus on umbes 1% kogu keha alumiiniumist ja see pärineb peamiselt toidust. [27] Rotikatsetes viidi suur osa ajju jõudnud alumiiniumist aktiivselt välja, kuigi osa jäi pikaks ajaks. [34] Ühtki inimuuringut, mis seoks vaktsiinialumiiniumi ajukahjustusega, ei ole. [50]

VÄIDE 04 · ARVUTUSVIGA OSALINE TÕDE

„FDA mudelis on arvutusviga: toidust imendumiseks võeti 0,78%, mitte 0,1%. Õige arvuga kaob ohutusvaru.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Arv 0,78% ei ole viga, vaid valik. See pärineb 1983. aasta inimuuringust. EFSA hinnangul imendub toidust umbes 0,1% ja veest 0,3%. [27] [21] Väiksema arvuga oleks mudeli ohutu kõver umbes kaheksa korda madalam ja vaktsiinijärgne kehakoormus võiks sellest üle minna (meie arvutus). Aga see kõver ise on arvutatud nii, et see jääks kahjulikust tasemest 30–90 korda allapoole. [23] Ja mudel ei olegi lõplik tõend. Lõplik tõend on mõõtmine lastel: vere alumiinium ei tõusnud päev pärast vaktsineerimist, ei sõltunud saadud vaktsiinidest ning 1,2 miljoni lapse seas ei kaasnenud suurema kogusega rohkem haigusi. [36] [37] [46]

VÄIDE 05 · RIIKIDE VÕRDLUS ÖKOLOOGILINE VIGA

„Mida rohkem riigis vaktsiinialumiiniumi, seda rohkem autismi.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Selline võrdlus vaatab riikide keskmisi, mitte lapsi. Riigid erinevad diagnoosimise, arstiabi ja sadade muude asjade poolest. WHO vaktsiiniohutuse komitee hindas 2012. aastal mõlemat sellist tööd „tõsiselt vigaseks“. [82] [83] BMJ 2026. aasta ülevaade hindas ökoloogiliste uuringute nihkeriski kriitiliseks. Kui vaadata iga last eraldi, nagu Taanis 1,2 miljoni lapsega, seost ei ole. [50] [46]

VÄIDE 06 · TAANI UURING OSALINE TÕDE

„Taani uuringul puudus alumiiniumita kontrollrühm. Uuring tuleb tagasi võtta.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Tõsi on, et ilma ühegi alumiiniumiga vaktsiinita oli vaid 1,2% lastest ja uuring võrdles rohkem ja vähem alumiiniumi saanud lapsi. [46] Just see on aga küsimus, mida väide „alumiinium kuhjub ja kahjustab“ esitab: kas suurem kogus annab rohkem haigusi? Ei andnud. USA terviseminister nõudis 1. augustil 2025 artikli tagasivõtmist. Ajakiri keeldus 11. augustil: tagasivõtmine on põhjendatud ainult siis, kui tõsised vead muudavad tulemused kehtetuks või on tõendatud teaduslik pettus, ja kumbagi ei olnud. [47] [49] Uuringu juht selgitas, et uuring ehitati üles USA astmasignaali kontrollimiseks ja see ei kordunud. [48]

VÄIDE 07 · VÄIKE DOOS VALE

„Väike alumiiniumidoos võib olla ohtlikum kui suur.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Väide pärineb ühest hiireuuringust, kus muutusi leiti ainult väikseima doosiga hiirtel. Prantsuse ravimiameti teaduskomitee pidas tulemusi liiga esialgseteks, et teha järeldusi vaktsiinide kohta. [88] [89] Lastel seda ei ole leitud. Taani uuringus analüüsiti alumiiniumikogust ka rühmadena (kuni 1,5, 1,5–3 ja 3–4,5 mg) ning ebatavalist doosiseost ei ilmnenud. [46]

VÄIDE 08 · ÜHEL VISIIDIL USA ARV

„Imiku neerud on ebaküpsed ja ühel visiidil saab ta 1225 µg alumiiniumi.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

1225 µg on USA arv nelja eraldi vaktsiini kohta ühel visiidil. Eestis on ühel visiidil kõige rohkem 0,82 mg, sest kuuevalentne vaktsiin on üks süst ja rotaviiruse vaktsiinis alumiiniumi ei ole. [5] [1] FDA mudeli autorite järgi ei erine väikese koguse puhul imikute ja täiskasvanute neerude alumiiniumikliirens kuigi palju. [27] 15 enneaegsel imikul ei tõusnud vere alumiinium päev pärast vaktsineerimist. [36] [35]

VÄIDE 09 · PIIR POLE OHUTUSPÕHINE TÕETERA

„USA 0,85 mg piirmäär ei põhine ohutusel, vaid sellel, kui palju on vaja vaktsiini toimimiseks.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Selles on tõetera. FDA ametnikud kirjutasid ise, et 0,85 mg valiti empiiriliselt, sest see kogus parandas vaktsiini toimet. [18] Piirmäär on aga toote kvaliteedilagi, mitte ohutu doosi definitsioon. Sama määrus nõuab eraldi tõendeid, et adjuvant ei kahjustaks toote ohutust. [17] Ohutust on hinnatud hiljem eraldi mudelite ja suurte uuringutega. [27] [46] Euroopa piir on 1,25 mg ja kõigis Eesti kava vaktsiinides on doosi kohta 0,3–0,82 mg. [20]

VÄIDE 10 · 25 MIKROGRAMMI ÜHIKUVIGA

„FDA lubab süstida ainult 25 µg alumiiniumi, vaktsiinis on 850 µg.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

25 µg on liitri kohta. See on veenisisese toitmise lahuste kontsentratsioonipiir, mitte inimese doos. [19] Sama määruse hoiatus kehtib neeruhaigetele ja enneaegsetele, kes saavad alumiiniumi iga päev, pikka aega ja otse veeni: üle 4–5 µg kehakaalu kilogrammi kohta päevas võib see kuhjuda. [19] Vaktsiini alumiinium on lahustumatu sool lihases ja see vabaneb nädalate kuni kuude jooksul. Vt päris kahju lõiku.

VÄIDE 11 · PLATSEEBO OSALINE TÕDE

„Vaktsiiniuuringutes on platseeboks alumiinium, nii et kahju peidetakse.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Paljudes HPV-vaktsiini põhiuuringutes oli kontrollrühmal tõesti alumiiniumadjuvant ilma antigeenita. See on ravimi etiketil avalikult kirjas. Osa uuringuid kasutas aga soolalahust ja etiketilt on näha, et adjuvant ise tekitas süstekoha valu rohkem kui soolalahus: 75% vs 49%. [67] Mõju on seega mõõdetud ja avaldatud. 102 uuringu koondanalüüs, kus võrreldi sama vaktsiini alumiiniumiga ja ilma, ei leidnud alumiiniumi rühmas statistiliselt rohkem raskeid kõrvalnähte ega surmi. Kergeid, peamiselt süstekoha reaktsioone oli rohkem. Tõendi kindlus oli väga madal ja uuringud olid enamasti varajases faasis. [65] Kahju otsitakse ka suurtest registritest, kus võrdlusrühm on alumiiniumita või vähem alumiiniumi saanud. [46] [55]

VÄIDE 12 · MMF JA ASIA VALE

„Alumiinium põhjustab makrofaagilist müofastsiiti, kroonilist väsimust ja ASIA autoimmuunsündroomi.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

MMF-leid süstekohas näitab, et inimest on vaktsineeritud. Seda, et see põhjustaks üle keha sümptomeid, ei ole näidatud. WHO jõudis selleni 2004. aastal pärast Prantsuse võrdlusuuringut. [35] [69] BMJ 2026. aasta ülevaate järgi olid MMF-i uuringud väikesed ja kontrollrühmata ning need ei andnud usaldusväärset tõendit põhjusliku seose kohta. ASIA kohta ei leidnud ülevaate autorid ühtki sobivat uuringut. [50] HPV-vaktsiini ja kroonilise väsimuse, CRPS-i ning POTS-i seost uuriti Taanis 1,4 miljoni naise andmetel ja Euroopa Ravimiametis. Seost ei leitud. [53] [54] Vt kaarte.

VÄIDE 13 · ALZHEIMER VALE

„Alumiinium põhjustab Alzheimeri tõbe.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Seda kahtlustati 1960.–1970. aastatel. Hilisemad uuringud ei ole seda kinnitanud. [43] [42] Antatsiidid annavad sadu milligramme alumiiniumi päevas, kuid nende tarvitajatel ei olnud Alzheimeri tõbe rohkem. [44] Ausalt: üks metaanalüüs leidis seose pikaajalise kokkupuutega joogivee ja töökoha kaudu (OR 1,71). See puudutab aastatepikkust kokkupuudet täiskasvanueas, mitte vaktsiine. [45] Dialüüsidementsus oli teine haigus kui Alzheimeri tõbi. [35]

VÄIDE 14 · ALLERGIAMUDEL MUDEL ≠ INIMENE

„Laborites kasutatakse alumiiniumi hiirtel allergia tekitamiseks. Järelikult tekitab see allergiat ka lastel.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Hiirtel tekitatakse allergiamudelit alumiiniumi ja munavalgu süstiga kõhuõõnde. See näitab, et alumiinium suunab immuunvastust antikehade (Th2) poole. [103] [100] Kas see juhtub lastel vaktsiiniannuse juures, on uuritud otse: Taanis ei kaasnenud suurema alumiiniumikogusega rohkem toiduallergiat (HR 0,84), astmat (0,96) ega allergilist nohu (0,99). [46] Ainus allergiline reaktsioon, mis on tõesti leitud, on sügelev sõlm süstekohas.

VÄIDE 15 · ÜHTKI UURINGUT VALE

„Ametid ei suutnud esitada ühtki uuringut alumiiniumi süstimise ohutusest.“

MIDA ALLIKAD NÄITAVAD

Kui amet ei saada infopäringule vastuseks uuringute nimekirja, ei tähenda see, et uuringuid ei ole. Kanada rahvatervise amet koondas 2026. aastal 59 uuringut. [50] Taanis uuriti 1,2 miljonit last 50 kroonilise haiguse suhtes. [46] 102 randomiseeritud uuringus võrreldi sama vaktsiini alumiiniumiga ja ilma. [65] Juba 2004. aastal võrdles Cochrane’i rühm alumiiniumiga ja alumiiniumita DTP-vaktsiine ega leidnud raskeid ega püsivaid kahjusid. [57]

09 / MIDA VASTATAKSE JÄRGMISEKS

Tavalised vastuväited ja lühikesed vastused.

VASTUVÄIDE 01

„CDC nõuandjate slaididel on kirjas, et suuri uuringuid ei ole tehtud.“

VASTUS

2025. aasta detsembri ACIP-i koosolekul esitatud slaididel on lause, et suuri prospektiivseid uuringuid kumulatiivse alumiiniumikoguse kohta ei ole avaldatud. Slaidid ei maini viis kuud varem ilmunud Taani 1,2 miljoni lapse uuringut, mis võrdles just kumulatiivset kogust. Sõna „prospektiivne“ jätab registriuuringud kõrvale. [107] [46] Slaidid on komisjonis esitatud arutelumaterjal, mitte CDC seisukoht. Samadel slaididel on ka kirjas, et 15 enneaegsel imikul ei tõusnud vere alumiinium päev pärast vaktsineerimist. [107]

VASTUVÄIDE 02

„USA keelab alumiiniumi vaktsiinides.“

VASTUS

Seisuga 25. oktoober 2026 ei leidnud me ühtki sellist otsust. On poliitilised avaldused: president Trump ütles 2025. aasta sügisel „We want no aluminum in the vaccine“. 2025. aastal moodustati ka ACIP-i töörühm, mille üks küsimus on alumiinium ja astma. [108] [110] Euroopa Ravimiamet ja WHO peavad alumiiniumadjuvante ohutuks. [20] [58]

VASTUVÄIDE 03

„Miks siis alumiiniumi lihtsalt välja ei võeta?“

VASTUS

Sest vaktsiin on litsentseeritud koos kõigi koostisosade ja tootmisviisiga. Ühe koostisosa eemaldamisel tuleks kliinilised uuringud otsast alustada ja osa vaktsiine ei pruugiks ilma alumiiniumita toimida. [105] Peter Hotezi hinnangul kuluks uute adjuvantidega ümbertegemisele umbes kümme aastat. [106] Euroopa Ravimiameti rahvatervise ohtude juht: töötavast ja ohutust adjuvandist ei saa loobuda enne, kui on olemas asendus, mille kohta on teada, et see toimib. [109]

VASTUVÄIDE 04

„Alumiiniumita vaktsiinid on olemas, järelikult pole alumiiniumi vaja.“

VASTUS

Alumiiniumi kasu sõltub vaktsiinist. Elus- ja mRNA-vaktsiinid annavad immuunsüsteemile ohusignaali ise. [35] Gripivaktsiinile ei andnud alumiinium uuringus midagi juurde. [98] Hib-vaktsiinil tõstis see antikehade taset, kuid kaitstud laste osakaal oli sama. [97] Teetanuse ja difteeria toksoidi puhul on vahe suur: Uus-Guinea rasedatel langes kaitse ilma alumiiniumita kiiresti, alumiiniumfosfaadiga püsis see üle aasta ja vähemate süstidega. [96] [18] Seepärast on alumiinium ainult neis vaktsiinides, kus see aitab.

10 / JÄRELDUS

Mida allikad näitavad.

Alumiinium on vaktsiinis, et puhastatud vaktsiin kaitseks. Eesti laps saab seda kava vaktsiinidest kokku alla viie milligrammi 18 aasta jooksul ja see vabaneb lihasest aeglaselt. Alumiinium on päriselt kahjustanud inimesi, kelle neerud ei töötanud ja kes said seda pidevalt otse verre. Vaktsineeritud lastel on otsitud ajukahjustust, autismi, allergiaid ja autoimmuunhaigusi miljonite andmetega ning neid ei ole leitud. Ainus kinnitatud kahju on sügelev sõlm süstekohas, mis möödub. [35] [46] [50] [61]

ALGALLIKAD / 110

Kontrolli ise edasi.

Eesti immuniseerimiskava ja vaktsiinide koostis

  1. Terviseministri määrus nr 32 „Immuniseerimiskava“ (muudetud 15.07.2026), Riigi Teataja · lisa 1: laste immuniseerimiskava
  2. Terviseamet: „Vaktsineerimise käsiraamat“ (18.09.2026) · PDF; tabelid 2.2.1 ja 2.4.1, elusvaktsiinide loetelu
  3. Terviseamet: HPV vastase vaktsineerimise juhend tervishoiutöötajatele · PDF; 12–18-aastastele üks doos, 0,5 mg alumiiniumi
  4. Terviseamet: laste vaktsineerimissoovitused kava väliste vaktsiinidega (2026) · PDF; pneumokoki- ja meningokokivaktsiin tasuta riskirühmadele
  5. Infanrix hexa, ravimi omaduste kokkuvõte, Euroopa Ravimiamet · PDF; 0,5 + 0,32 mg Al³⁺
  6. Hexyon, ravimi omaduste kokkuvõte, Euroopa Ravimiamet · PDF; 0,6 mg Al³⁺ (Hexacima on sama vaktsiin)
  7. Gardasil 9, ravimi omaduste kokkuvõte, Euroopa Ravimiamet · PDF; 0,5 mg Al
  8. Tetraxim, ravimi omaduste kokkuvõte (Hispaania ravimiamet AEMPS) · PDF; 0,3 mg Al³⁺
  9. Infanrix-Polio, ravimi omaduste kokkuvõte (Soome ravimiamet Fimea) · PDF; 0,5 mg Al³⁺
  10. Boostrix, ravimi omaduste kokkuvõte (AEMPS) · PDF; 0,3 + 0,2 mg Al³⁺
  11. Adacel, ravimi andmeleht (Uus-Meremaa ravimiamet Medsafe) · PDF; 0,33 mg alumiiniumi
  12. Engerix-B 10 µg, ravimi omaduste kokkuvõte (AEMPS) · PDF; 0,25 mg Al³⁺
  13. M-M-RvaxPro, ravimi omaduste kokkuvõte, Euroopa Ravimiamet · PDF; abiainete seas alumiiniumi ei ole
  14. Rotarix, ravimi omaduste kokkuvõte, Euroopa Ravimiamet · PDF; alumiiniumi ei ole
  15. Prevenar 20, ravimi omaduste kokkuvõte, Euroopa Ravimiamet · PDF; 0,125 mg alumiiniumi
  16. CDC: „Adjuvants and Vaccines“ · millistes vaktsiinides adjuvanti on ja millistes ei ole

Kogused, piirmäärad ja toit

  1. 21 CFR § 610.15 „Constituent materials“ (USA föderaalmäärus) · 0,85 / 1,14 / 1,25 mg doosi kohta
  2. Baylor, Egan, Richman (FDA), Vaccine (2002): „Aluminum salts in vaccines — US perspective“ · 0,85 mg valiti „empirically“
  3. 21 CFR § 201.323: alumiinium veenisisese toitmise lahustes · 25 µg/L; hoiatus 4–5 µg/kg päevas
  4. Euroopa Ravimiamet: vaktsiinid, mured, küsimused ja valeväited · Euroopa farmakopöa piir 1,25 mg doosi kohta
  5. Euroopa Toiduohutusamet EFSA (2008): „Safety of aluminium from dietary intake“ · arhiivikoopia, PDF; talutav nädalakogus 1 mg/kg, imendumine ~0,1–0,3%
  6. ATSDR (USA mürgiste ainete agentuur): „Toxicological Profile for Aluminum“ (2008) · PDF; toit, rinnapiim, segud, antatsiidid, imendumine
  7. ATSDR: minimaalsete riskitasemete (MRL) tabel, oktoober 2026 · alumiinium suu kaudu 1 mg/kg päevas, varutegur 30 ja 90
  8. Maalox, ravimi omaduste kokkuvõte, Ravimiamet · PDF; 400 mg alumiiniumhüdroksiidi tabletis
  9. Yokel, McNamara, Pharmacology & Toxicology (2001): alumiiniumi toksikokineetika ülevaade · „All intramuscularly injected Al … may eventually be absorbed“
  10. Keith, Jones, Chou (ATSDR), Vaccine (2002): alumiiniumi kineetika imiku toidu ja vaktsiinide puhul
  11. Mitkus, King, Hess, Forshee, Walderhaug (FDA), Vaccine (2011): imiku alumiiniumi farmakokineetika toidu ja vaktsiinide järel · imendumine 0,78% (Greger ja Baier 1983)
  12. Philadelphia lastehaigla vaktsiiniteabe keskus: „Vaccine Ingredients: Aluminum“ (üle vaadatud 4.06.2026)

Mis kehas juhtub

  1. Flarend, Hem, White jt, Vaccine (1997): alumiiniumadjuvandi imendumine, märgistatud ²⁶Al küülikutel · 2 küülikut adjuvandi kohta, 28 päeva
  2. Priest, Newton, Day jt, Human & Experimental Toxicology (1995): veeni süstitud ²⁶Al-tsitraat ühel vabatahtlikul
  3. Talbot, Newton, Priest jt, Human & Experimental Toxicology (1995): ²⁶Al kuuel vabatahtlikul · 59% uriiniga esimese päevaga, 27% kehas 5. päeval
  4. Newton, Talbot, Human & Experimental Toxicology (2012): ²⁶Al püsimine 8 aasta jooksul · ~2% veeni süstitud kogusest
  5. Krewski, Yokel, Nieboer jt, J Toxicol Environ Health B (2007): alumiiniumi terviseriski hinnang · täistekst; >90% transferriinil, >95% neerude kaudu, jaotus kehas
  6. Yokel, Environmental Health Perspectives (2002): alumiiniumi sisenemine ajju ja väljaviimine · rotiuuring
  7. Nirenberg, Maldonado, Hoffman, Pediatrics (2026): „The Role and Safety of Aluminum Adjuvants in Childhood Vaccines“ · Ameerika Pediaatriaakadeemia ajakiri, täistekst
  8. Movsas, Paneth, Rumbeiha jt, JAMA Pediatrics (2013): vaktsineerimine ja vere alumiinium enneaegsetel imikutel · 15 last; tulemus Pediatrics 2026 ülevaate järgi
  9. Karwowski, Stamoulis, Wenren jt, Academic Pediatrics (2018): vere ja juuste alumiinium, vaktsiinid ja imiku areng · 85 imikut
  10. Alfrey, LeGendre, Kaehny, New England Journal of Medicine (1976): dialüüsi entsefalopaatia ja alumiinium
  11. Willhite, Karyakina, Yokel jt, Critical Reviews in Toxicology (2014): alumiiniumi süstemaatiline riskihinnang · täistekst; dialüüsivee piir alla 10 µg/L
  12. Bishop, Morley, Day, Lucas, New England Journal of Medicine (1997): alumiinium enneaegsete imikute veenitoidus · 227 last
  13. Fewtrell, Edmonds, Isaacs jt, Proceedings of the Nutrition Society (2011): veenitoitmise alumiinium enneaegsetel ja hilisem tervis · ~45 µg/kg päevas standardlahusega
  14. Alzheimer’s Society (Ühendkuningriik): „Metals, aluminium and dementia“ · arhiivikoopia 2023
  15. Alzheimer’s Association: Alzheimeri tõve müüdid · arhiivikoopia 2022; müüt 4
  16. Virk, Eslick, Epidemiology (2015): antatsiidid ja Alzheimeri tõbi, metaanalüüs
  17. Wang jt, Neuroscience Letters (2016): krooniline alumiiniumi kokkupuude ja Alzheimeri tõbi, metaanalüüs · OR 1,71; joogivesi ja töökoht

Suured uuringud ja ülevaated

  1. Andersson, Bech Svalgaard, Hoffmann, Hviid, Annals of Internal Medicine (2025): alumiiniumiga vaktsiinid ja kroonilised haigused, 1 224 176 Taani last · rahastus: puudub
  2. Kennedy, TrialSite News (1.08.2025): Taani uuringu tagasivõtmise nõue
  3. Hviid, TrialSite News (3.08.2025): Taani teadlase vastus · „We could not replicate the Daley et al finding“
  4. Nature / Scientific American (22. ja 25.08.2025): ajakiri keeldus uuringut tagasi võtmast
  5. Doyon-Plourde, Chong, Abrams jt, BMJ (2026): alumiiniumadjuvandid ja võimalikud terviseriskid, süstemaatiline ülevaade · Kanada rahvatervise amet, 59 uuringut
  6. Arnheim-Dahlström, Pasternak, Svanström jt, Hviid, BMJ (2013): HPV-vaktsiin ja autoimmuun- ning närvihaigused, 997 585 tüdrukut
  7. Hviid, Svanström, Scheller jt, Journal of Internal Medicine (2018): HPV-vaktsiin täiskasvanud naistel, 3 126 790 naist
  8. Hviid, Thorsen, Valentiner-Branth jt, BMJ (2020): HPV-vaktsiin ja krooniline väsimus, CRPS ning POTS
  9. Euroopa Ravimiamet (5.11.2015): HPV-vaktsiinid ei põhjusta CRPS-i ega POTS-i
  10. Ackerson jt, Vaccine (2023): alumiiniumiga ja alumiiniumita B-hepatiidi vaktsiin, ~70 000 täiskasvanut
  11. Glanz, Clarke, Daley jt, Pediatrics (2021): lastekava ja 1. tüüpi diabeet, 584 171 last
  12. Jefferson, Rudin, Di Pietrantonj, Lancet Infectious Diseases (2004): alumiiniumiga ja alumiiniumita DTP-vaktsiinide kõrvalnähud, süstemaatiline ülevaade
  13. WHO vaktsiiniohutuse nõuandekomitee (11.12.2025): vaktsiinid ja autism, sh alumiiniumadjuvandid

Ausad tõeterad

  1. Bergfors, Trollfors, Inerot, Vaccine (2003): sügelevad sõlmed ja alumiiniumiallergia ~76 000 Göteborgi lapsel
  2. Bergfors, Hermansson, Nyström Kronander jt, European Journal of Pediatrics (2014): sügelevad granuloomid, 4758 last
  3. Gente Lidholm, Inerot, Gillstedt jt, Vaccine X (2022): sügelevate sõlmede pikaajaline kulg, 745 last
  4. Gente Lidholm jt, Contact Dermatitis (2023): alumiiniumi kontaktallergia kaob ajaga
  5. Hoffmann, Thiesson, Johansen, Hviid, Contact Dermatitis (2022): granuloomide riskitegurid, 553 932 Taani last
  6. Daley, Reifler, Glanz jt, Academic Pediatrics (2023): vaktsiinide alumiinium ja püsiv astma, 326 991 last
  7. Krauss, Barbateskovic, Klingenberg jt, Gluud, BMJ Open (2022): alumiiniumadjuvant vs platseebo või sama vaktsiin ilma, 102 uuringut
  8. Barbateskovic jt, Vaccines (2023): alumiiniumi kogus, dooside arv ja vorm, randomiseeritud uuringute metaanalüüs
  9. Gardasil, USA ravimi etikett (DailyMed) · alumiiniumadjuvandi ja soolalahusega kontrollrühmad

MMF, ASIA, loomkatsed ja tagasivõetud artiklid

  1. WHO, Weekly Epidemiological Record (15.10.1999): „Macrophagic myofasciitis and aluminium-containing vaccines“ · PDF
  2. WHO vaktsiiniohutuse nõuandekomitee, Weekly Epidemiological Record (16.01.2004) · PDF, lk 19: Prantsuse juhtkontroll-uuringu hinnang
  3. Prantsusmaa rahvatervise kõrgnõukogu HCSP (11.07.2013): „Aluminium et vaccins“ · PDF; tsiteerib ka Afssapsi 2004. aasta järeldusi
  4. Prantsuse Meditsiiniakadeemia (26.06.2012): „Les adjuvants vaccinaux : quelle actualité en 2012 ?“ · PDF; „tatouage vaccinal“
  5. Shingde, Pamphlett, Hughes jt, Medical Journal of Australia (2005): MMF-leid kaebusteta mehel
  6. Lach, Cupler, Journal of Child Neurology (2008): „Macrophagic myofasciitis in children is a localized reaction to vaccination“ · 8 last
  7. Shoenfeld, Agmon-Levin, Journal of Autoimmunity (2011): „ASIA – autoimmune/inflammatory syndrome induced by adjuvants“
  8. Cheng, Kozoriz, Ahmadi, Kelsall, Allergy, Asthma & Clinical Immunology (2016) · tabel 2: ASIA kriteeriumide kordustrükk
  9. Hawkes, Benhamu, Sidwell jt, Journal of Autoimmunity (2015): ASIA kriitiline hinnang, süstemaatiline ülevaade
  10. Ameratunga, Gillis, Gold jt, J Allergy Clin Immunol Pract (2017): „Evidence Refuting the Existence of … (ASIA)“
  11. Elwood, Ameratunga, Vaccine (2018): autoimmuunhaigused pärast B-hepatiidi vaktsiini, metaanalüüs · OR 1,06
  12. USA föderaalne nõuete kohus, vaktsiinikahjude asi nr 10-272V (erikohtuniku otsus 8.12.2014, kohtu otsus 2015) · PDF
  13. USA föderaalne nõuete kohus, vaktsiinikahjude asi nr 11-852V (31.01.2017) · PDF
  14. USA föderaalne nõuete kohus, vaktsiinikahjude asi nr 14-254V (23.03.2018) · PDF; joonealune märkus 11
  15. WHO vaktsiiniohutuse nõuandekomitee GACVS: adjuvandid (sh 2012. aasta hinnang) · „seriously flawed“
  16. Tomljenovic, Shaw, Journal of Inorganic Biochemistry (2011): riikide võrdlus alumiiniumi ja autismi kohta
  17. Li, Tomljenovic, Li, Shaw, Journal of Inorganic Biochemistry (2017): hiireuuring, TAGASI VÕETUD · tagasivõtuteade: geelipildid valesti esitatud
  18. Retraction Watch (25.02.2016): HPV-vaktsiini hiireuuring võeti tagasi · „the methodology is seriously flawed“
  19. Retraction Watch (24.10.2016): tagasi võetud hiireuuring ilmus teises ajakirjas
  20. Retraction Watch (3.04.2019): lambauuring eemaldati ajakirjast
  21. Crépeaux, Eidi, David jt, Gherardi, Toxicology (2017): väikese doosi hiireuuring
  22. Vidal (27.09.2017): Prantsuse ravimiamet ANSM kinnitab alumiiniumadjuvandi ohutust · teaduskomitee: „trop préliminaires“
  23. Retraction Watch (21.02.2018): Crépeaux’, Exley, Shaw’ ja Gherardi kiri võeti tagasi
  24. Mold, Umar, King, Exley, Journal of Trace Elements in Medicine and Biology (2018): alumiinium autistide ajukoes · 5 doonorit, kontrollajusid ei olnud
  25. Retraction Watch (13.12.2017): kriitika Moldi jt uuringule · „There are no controls“
  26. Khan, Combadière, Authier jt, Gherardi, BMC Medicine (2013): osakeste liikumine lihasest ajju hiirtel · täistekst

Miks alumiinium vaktsiinis on

  1. Glenny, Pope, Waddington, Wallace, Journal of Pathology and Bacteriology (1926): „Immunological notes XVII–XXIV“
  2. Di Pasquale, Preiss, Tavares Da Silva, Garçon, Vaccines (2015): vaktsiiniadjuvandid 1920–2015 · autorid on GSK töötajad
  3. MacLennan, Schofield, Pittman jt, WHO Bulletin (1965): vastsündinute teetanus Uus-Guineas, adsorbeeritud ja tavaline toksoid
  4. Kanra jt, Pediatrics International (2003): alumiinium Hib-konjugaatvaktsiinis, 520 imikut
  5. Brady jt, Vaccine (2009): H5N1 gripivaktsiin alumiiniumiga ja ilma
  6. Hutchison, Benson, Gibson jt, FASEB Journal (2012): „Antigen depot is not required for alum adjuvanticity“
  7. HogenEsch, Frontiers in Immunology (2013): alumiiniumadjuvantide toimemehhanism ja ohutus
  8. Eisenbarth, Colegio, O’Connor jt, Nature (2008): NLRP3 ja alumiiniumadjuvant
  9. Franchi, Núñez, European Journal of Immunology (2008): NLRP3 pole antikehavastuseks vajalik
  10. Kool, Soullié, van Nimwegen jt, Journal of Experimental Medicine (2008): alumiinium ja kusihape
  11. Marichal, Ohata, Bedoret jt, Nature Medicine (2011): surevate rakkude DNA ja alumiiniumadjuvant
  12. PolitiFact (17.10.2025): mida teada alumiiniumist vaktsiinides
  13. Scientific American (17.10.2025): „Why Aluminum in Vaccines Is Safe — And Often Essential“

Poliitika 2025–2026

  1. Griffin, ACIP koosoleku slaidid (5.12.2025): „Vaccines and Aluminum Adjuvants Background“ · PDF
  2. NPR (31.10.2025): Trumpi administratsiooni alumiiniumiuuring teeb teadlased murelikuks
  3. Nature / Scientific American (4. ja 5.12.2025): miks CDC nõuandjad alumiiniumi arutavad
  4. NBC News (26.12.2025): alumiiniumisoolad tõenäoline järgmine sihtmärk

Leht hindab avaldatud uuringuid, ametlikke dokumente ja ravimiteavet seisuga 25.10.2026. Uuringute arvud on võetud PubMedi kokkuvõtetest, täistekstidest või ametlikest dokumentidest. Kus arvutasime ise, on see tekstis kirjas. Ingliskeelsed tsitaadid on meie tõlge. Helilugu on üldine ülevaade ja seda ei ole lehe tekstiga võrreldud; täpsed arvud on tekstis. See leht ei asenda arsti nõuannet. Kui leiad vea, kirjuta meile ja lisa allikas.

Kuula · 33 min

Kas alumiinium vaktsiinides on tõesti mürgine · helilugu