Pilsner
Plzeň, Tšehhi · 1842
Kuldne, kirgas ja krõbe alt-kääritatud lager. Pehme linnasemaitse ja selge humalalõpp. Maailma kõige jäljendatum õllestiil.
ABV4,8 %
IBU35
Sobib: grillvorstid, praetud kala, kerged salatid
Õlu on maailma vanim ja levinum kääritatud jook, kuid enamik meist teab sellest nime ja värvi jagu. Siit saad viie minutiga selgeks, mis teeb pilsnerist pilsneri, miks IPA on mõru ja milline õlu on just sinu oma.
Iga kaardi juures on klaasi värv, alkoholi hulk (ABV) ja mõrudus (IBU). Filtreeri maitse järgi või otsi nime pidi.
Kuldne, kirgas ja krõbe alt-kääritatud lager. Pehme linnasemaitse ja selge humalalõpp. Maailma kõige jäljendatum õllestiil.
Kerge, neutraalne ja jahedalt joodav. Vähe humalat, vähe üllatusi: stiil, mida suured pruulikojad maailmas kõige rohkem toodavad.
Hägune, pehme ja vahurikas. Pärm annab banaani- ja nelgivihjeid, nisu teeb keha siidiseks. Belgia versioonis lisanduvad koriander ja apelsinikoor.
Merevaigukarva ülakääritatud õlu, kus linnase karamellisus ja humala mõrudus on tasakaalus. Ameerika versioon on tsitruselisem ja lõhnavam.
India Pale Ale: rohkelt humalat, selge mõrudus ja lõhnad greibist männivaigu ja troopikani. Käsitööõlle lipulaev, olemas kümnetes alaliikides.
Kunagine suvine tööliste õlu Belgia taludest: kuiv, kihisev, pipraste ja puuviljaste pärminootidega. Tundub kerge, aga kangust on rohkem kui näib.
Berliner Weisse, gose ja lambic on õlled, kus töötavad ka piimhappebakterid või looduslik pärm. Tulemus on värskendav, hapukas ja tihti marjadega täiendatud.
Londoni sadamatööliste õlu. Tume, röstitud linnase ja šokolaadi maitsega, kuid kergem ja pehmem kui stout. Balti porter on selle kangem lagerversioon.
Peaaegu must, kohvise ja röstise maitsega. Kuiv Iiri stout on üllatavalt lahja; imperial stout aga tihe, magus ja üle 9 %. Kreemja vahu teeb sageli lämmastik.
Eesti oma pärandstiil: kuumutamata virdest kääritatud, kadakaokstest läbi filtreeritud, magusa ja täidlase linnasemaitsega. Iga talu retsept on natuke isemoodi.
Sellise otsinguga ühtegi stiili ei leidnud. Proovi teist sõna.
Vasta ja soovitus muutub kohe kõrval. Mitte lõplik tõde, aga hea koht alustamiseks.
Põhimõte on sama nii tööstuslikus pruulikojas kui ka saarel aida taga: tärklis suhkruks, suhkur alkoholiks.
Oder pannakse idanema ja kuivatatakse. Idanemine tekitab ensüümid, kuivatamise kuumus määrab värvi: heledast linnasest hele õlu, röstitud linnasest stout.
~1 nädalJahvatatud linnas segatakse sooja veega. Ensüümid lõhuvad tärklise suhkruteks. Tulemuseks on magus vedelik, mida kutsutakse virdeks.
~1 h · 62–68 °CVirret keedetakse ja lisatakse humalad: alguses mõruduse, lõpus aroomi jaoks. Keetmine ka steriliseerib virde. Eesti koduõlu jätab selle sammu vahele.
60–90 minJahutatud virdele lisatakse pärm, mis muudab suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Ale-pärm töötab soojas ja kiiresti, lager-pärm külmas ja aeglaselt.
1–6 nädalatEesti on ühtaegu üks vanemaid ja üks kiiremini muutuvaid õllemaid Euroopas. Ühel pool saarte koduõlu, mida on tehtud sajandeid ilma retseptiraamatuta; teisel pool kümned väikepruulikojad, mis on kümne aastaga toonud lettidele stiilid, mida varem tunti vaid välismaalt.
„Õlu on tõestus, et Jumal armastab meid ja tahab, et me õnnelikud oleksime.“Sageli omistatakse Benjamin Franklinile, kuigi ta kirjutas tegelikult veinist. Õllele sobib see siiski suurepäraselt.
Kui tahad Eesti õllemaastikuga tutvuda, alusta poe käsitööõlle riiulist: võta üks hele lager, üks IPA ja üks stout ning maitse neid järjest. Erinevus on suurem, kui arvad.
Klõpsa sõnal, et näha selgitust.
Alcohol by volume: alkoholi mahuprotsent. 5 % tähendab, et 100 ml joogis on 5 ml puhast alkoholi.
International Bitterness Units: mõruduse mõõt. Hele lager on ~10, IPA 50–70, mõni imperial IPA üle 100. Tajutav mõrudus sõltub ka magususest.
Ülakääritatud õlu: pärm töötab soojas (18–24 °C) ja kiiresti, andes puuviljaseid estreid. Pale ale, IPA, stout ja nisuõlu on kõik ale'd.
Alakääritatud õlu: pärm töötab külmas (8–13 °C) ja aeglaselt, tulemus on puhtam ja krõbedam. Saksa keeles „laagerdama“. Pilsner ja hele lager on lagerid.
Idandatud ja kuivatatud teravili, enamasti oder. Annab õllele suhkru, värvi ja keha. Karamell-, šokolaadi- ja mustlinnas on erineval määral röstitud.
Ronitaime käbid, mis annavad mõruduse, aroomi ja säilivuse. Sordid varieeruvad rohusest (Saaz) tsitruseliseni (Citra, Mosaic).
Magus vedelik, mis tekib linnase meskimisel enne kääritamist. Sisuliselt õlu, milles pole veel alkoholi.
Humala lisamine pärast keetmist, kääritamise ajal. Ei lisa mõrudust, aga lisab palju lõhna. Tänapäeva IPA-de võtmevõte.
Pärm ja valgud on õllesse alles jäetud, mistõttu see on hägune ja sageli täidlasem. Nisuõlu ja New England IPA on tavaliselt filtreerimata.
Õlu hoitakse kuid või aastaid viski-, veini- või rummivaatides. Puit ja eelmine jook annavad vanilli, tammepuud ja alkoholi soojust.
Kergem, alla 4–4,5 % versioon stiilist (nt session IPA), mis on mõeldud pikemaks ja rahulikumaks joomiseks.
Vastupidi session'ile: kangem ja intensiivsem versioon. Nimi pärineb 18. sajandi Vene keisrikojale eksporditud tugevast stoutist.