Mis on pildil?
Pildil on MDMA ehk rahvakeeli ecstasy kristallid mikroskoobi all, pildistatuna polariseeritud valguses. Värvid ei ole lisatud ega töödeldud — need tekivad füüsikaliselt: kui polariseeritud valgus läbib kristalli, murdub see kaheks kiireks, mis omavahel interfereerudes loovad sõltuvalt kristalli paksusest ja asendist erinevaid värve. Iga aine kristalliseerub omamoodi ja annab mikroskoobi all ainulaadse „sõrmejälje".
See foto on osa pikaajalisest kunstiprojektist, kus olen pildistanud sadu erinevaid aineid — ravimeid, vitamiine, aminohappeid, magusaineid ja muud — mikrokristallidena. Leht on hariv: siin ei propageerita ühegi aine tarvitamist, vaid selgitatakse, millega on tegu.
Mis aine see on?
MDMA (3,4-metüleendioksümetamfetamiin) on sünteetiline psühhoaktiivne aine, mis kuulub keemiliselt amfetamiinide perekonda, kuid mõjult eristub neist selgelt. Aine sünteesiti esimest korda 1912. aastal Saksamaa ravimifirmas Merck, kuid jäi aastakümneteks unustusse. 1970. aastatel katsetasid seda mõned psühhoterapeudid teraapia toetamiseks; 1980. aastatest levis see peokultuuri ja keelustati enamikus riikides.
Tänaval liigub aine peamiselt kahel kujul: pressitud tablettidena (sageli logo ja värviga) ning kristalli või pulbrina. Oluline on teada, et tänavalt ostetud toote tegelik sisu ei vasta kunagi garanteeritult nimetusele — tabletid võivad sisaldada väga erinevas koguses toimeainet või hoopis teisi, ohtlikumaid aineid.
Kuidas see mõjub?
MDMA vabastab ajus korraga suures koguses serotoniini, dopamiini ja noradrenaliini. Serotoniini järsk vabanemine annab ainele tema iseloomuliku toime, mida kirjeldatakse kui:
- tugev eufooria ja üldine heaolutunne;
- süvenenud empaatia ja lähedustunne teiste inimestega — sellest ka nimetus „empatogeen";
- energia tõus, suurenenud suhtlemisvajadus;
- võimendunud meele- ja muusikaelamused.
Toime algab suukaudsel manustamisel umbes 30–60 minutiga ja kestab 3–6 tundi. Kehalised kaasnähud on laienenud pupillid, kiirenenud pulss ja vererõhu tõus, higistamine, lõualihaste pinge ja hammaste krigistamine ning söögiisu kadumine.
Toimele järgneb sageli mitu päeva kestev madalseis — kurnatus, ärrituvus ja kurvameelsus —, sest aju serotoniinivarud on ammendatud ja vajavad taastumiseks aega.
Millist kahju see võib teha?
Kuigi MDMA-d peetakse mõnikord ekslikult „pehmeks" aineks, on sellel rida tõsiseid riske:
- Ülekuumenemine. Aine tõstab kehatemperatuuri ja pärsib väsimustunnet. Tundidepikkune tantsimine palavas ruumis võib viia eluohtliku kuumarabanduseni — see on levinuim ecstasy'ga seotud surmapõhjus.
- Veemürgistus. Vastupidine äärmus: aine häirib vedelikutasakaalu reguleerivat hormooni, ja kui juua korraga väga palju vett, võib vere naatriumitase langeda ohtlikult madalale (hüponatreemia), mis põhjustab ajuturset.
- Südame ja veresoonkonna koormus. Kiirenenud pulss ja kõrgenenud vererõhk on ohtlikud eelkõige varjatud südameprobleemidega inimestele.
- Serotoniinisündroom. Eluohtlik seisund, mille risk kasvab järsult, kui MDMA-d kombineerida teatud antidepressantide (nt SSRI-d, MAOI-d) või teiste stimulantidega.
- Teadmata sisu. Suurim praktiline risk: tablett või pulber võib sisaldada PMA/PMMA-d, sünteetilisi katinoone või muid aineid, mille toime algab aeglasemalt ja mürgisus on kordades suurem. Just „sama koguse uuesti võtmine, sest toime ei tulnud" on põhjustanud palju surmajuhtumeid.
- Vaimne tervis. Sage tarvitamine on seotud unehäirete, ärevuse ja depressiooniga; serotoniinisüsteemi pikaajaline kurnamine võib mõju avaldada mälule ja meeleolule.
Sõltuvusest. MDMA ei tekita tugevat füüsilist sõltuvust nagu opioidid, kuid taluvus kasvab kiiresti — sama elamuse saamiseks kiputakse doosi tõstma, mis suurendab kõiki ülalkirjeldatud riske, samal ajal kui soovitud toime aina nõrgeneb.
Õiguslik staatus
Eestis kuulub MDMA esimesse ehk kõige rangemasse narkootiliste ainete nimekirja. Selle valmistamine, vahendamine ja edasiandmine on kuritegu; väikeses koguses enda tarbeks omamine on väärtegu, suuremas koguses omamine kuritegu. Sama kehtib valdavas osas maailma riikides.
Samas uuritakse MDMA-d ka meditsiinis: viimastel aastatel on tehtud kliinilisi uuringuid selle kasutamiseks psühhoteraapia toetamisel raske posttraumaatilise stressihäire (PTSD) ravis. See uurimistöö käib rangelt kontrollitud tingimustes ega muuda tänavalt ostetud aine riske.
Kui sinul või sinu lähedasel on ainetega probleem, leiab Eestis nõu ja abi lehelt narko.ee ning ööpäevaringselt usaldustelefonilt.
Fotost ja kunstiprojektist
Olen aastate jooksul pildistanud mikroskoobi all lugematul hulgal ainete kristalle — see on minu kunst, millega olen korraldanud ka näituseid. Meetod on alati sama: aine lahustatakse, lastakse alusklaasil uuesti kristalliseeruda ning pildistatakse valgusmikroskoobiga läbi ristatud polarisaatorite. Tulemus on iga kord kordumatu — sama aine ei kristalliseeru kunagi kaks korda ühtemoodi.
Selle lehe eesmärk on anda fotole aus kontekst. Kunst näitab, kui rabavalt ilus võib olla keemia mikrotasandil — aga ilu mikroskoobi all ei ütle midagi selle kohta, mida aine teeb inimese kehas. Sellepärast on mõlemad lood siin kõrvuti.