Meie fotograafi Janek Lassi hiljutine näitus "Peidetud maailm" Physicumi galeriis äratas tähelepanu oma erakordse lähenemisega fotograafiale. Kunstikriitik ja kunstiajaloolane Krista Piirimäe käis näitusel ja pani oma mõtted kirja Tartu Postimehes. Tema arvustusest inspireerituna uurime lähemalt, kuidas Janek Lass avab meile ukse mikroskoopilisse universumisse, kus tavalised keemilised ühendid muutuvad kunstiteosteks. 

Janek Lass: Peidetud maailma avastamas läbi mikroskoopilise kunsti

Teaduse ja kunsti kohtumispunktis on fotograaf Janek Lass leidnud endale ainulaadse niši. Tema hiljutine näitus "Peidetud maailm" Physicumi galeriis nihutas visuaalse taju piire ja pani proovile meie arusaama nii fotograafiast kui ka abstraktsest kunstist.

Värvikirev mõistatus

Esmapilgul võis näituse külastajad olla hämmingus Lassi tööde intensiivsest, vikerkaarelaadsest värvipalettist. "Jõle koloriit!" võib keegi spontaanselt hüüatada. Kuid nagu galerii kuraator, Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor Jaak Kikas külastajaid rahustab: "Neid värve ei ole loonud inimene, vaid loodus."

Kunstniku salapärane lähenemine

Lassi eristab teistest tema lähenemine oma loomingule. Erinevalt paljudest kunstnikest, kes innukalt oma töid selgitavad, säilitab Lass salapära. Kui talt küsitakse tema teoste keerukate mustrite kohta, nagu näiteks liblikalaadsed vormid "Viinhappes" või sidrunhappe loodud päikesevarjude kujundid, on tema vastus lihtne: "Ma ei tea."

See salapärane hoiak laieneb ka tema identiteedile kunstnikuna. Kui küsida, kas ta peab end kunstnikuks ja kas tema tööd kvalifitseeruvad kunstina, jääb Lassi vastus järjekindlaks: "Ma ei tea." See värskendav tagasihoidlikkus ja avatus tõlgendustele lisab näitusele intrigeeriva kihi.

Kunsti taga peituv teadus

Vaatamata kunstniku napisõnalisusele on nende kaasakiskuvate kujutiste taga peituv teadus põnev. Lassi protsess hõlmab keemiliste lahuste asetamist klaasplaatidele. Vedeliku aurustumisel moodustuvad kristallid, luues kordumatud mustrid ja struktuurid.

Erksad värvid tekivad tänu tehnikale, mida nimetatakse polarisatsioonimikroskoopiaks. Kuigi meie silmad ei taju otseselt valguse polarisatsiooni, muudavad polaroidid need peidetud omadused nähtavaks kaunite värviefektide kaudu. Tekkivad toonid sõltuvad valguse lainepikkusest ning kristallide orientatsioonist ja paksusest.

Juhuse ja tehnika põimumine

Lassi töö teeb tõeliselt ainulaadseks juhuse ja tehnika koostoime. Ükski pilt ei ole kunagi sama, nagu ei ole kahte ühesugust lumehelvest. See ettearvamatus loob mitmekesise valiku vorme – mägedest kummituslaadsete kujunditeni, mis hõljuvad üle kaadri.

Rohkem kui kunst: praktilised rakendused

Huvitaval kombel on Lassi kunsti taga oleval tehnoloogial ka praktilisi rakendusi. Polaroide ja polarisatsioonimikroskoopiat kasutatakse vedelkristallkuvarites (näiteks mobiiltelefonide ekraanides) ja mitmetes teadusuuringutes.

Interaktiivne kogemus

Näituse avamisel pakkus kuraator Jaak Kikas külastajatele käed-külge demonstratsiooni. Kasutades kahte polaroidplaati, mille vahele oli asetatud tavaline läbipaistev kilekott, näitas ta, kuidas need näiliselt tavalised materjalid võivad polariseeritud läätsede läbi vaadatuna muutuda värviliseks vaatemänguks.

Kokkuvõte

Janek Lassi "Peidetud maailm" oli enamat kui lihtsalt kunstinäitus. See on värav meie maailma nähtamatutesse sfääridesse, kus teadus ja kunst ühinevad, et luua midagi tõeliselt erakordset. Olenemata sellest, kas Lass peab end kunstnikuks või mitte, ärgitab tema töö kindlasti mõtlema, imestama ja uuesti hindama meid ümbritsevat varjatud ilu.

Loe ka kunstiajaloolase Krista Piirimäe näituse arvustust SIIT